/nginx/o/2023/04/27/15283503t1hea29.jpg)
Kuidas säilitada seksuaalsust ja miks kasvatab juba väike ülekaal teise tüübi diabeedi esinemise võimalust ning kuidas on hormoonid seotud ülekaaluga, selgitab doktor Jaan Vogelberg.
Arst: hormoonasendusravi aitab säilitada seksuaalsust, mis on elus motiveeriv ja oluline
«Viimasel ajal räägitakse palju kehakaalust. Tekkinud on seisukoht, et ülekaal pole probleem, vaid see on kehapositiivsus või midagi toredat, mille üle peaks uhkust tundma. Muidugi pole meedikud need, kes seda arvamust jagavad, vaid tegemist on justkui mingi religiooni või ideoloogiaga,» tõdeb Eesti esimese anti-aging-meditsiinile keskenduva meditsiinikliiniku Happy Aging arst Jaan Vogelberg.
«Kui on tegemist ravimatu haigusega, on sellisel seisukohal jumet. Elades haiguse või seisundiga, mida ei anna muuta, on väga õigustatud püüe seda teistele selgitada ja seda heaks rääkida, et elu ei tunduks talumatult halb või valus,» lisab doktor.
Vaadeldes laialt levinud probleemi ülekaalust, ei ole õige öelda, et ülekaalus on vaid inimene ise süüdi: «Selles on palju tegureid, alates geneetikast. Aga väga suur mõjutaja on meie elukorraldus ja toitumine, mis on väga palju ajas muutunud. Põhiliseks kurjajuureks on uued toidud ja joogid, mida toidutööstus meile peale surub.»
Ülekaal ja sellega kaasnev diabeet on viimase paarikümne aasta jooksul statistika mõttes mitmekordistunud. Doktor Vogelbergi hinnangul ei ole sellel midagi geneetikaga pistmist, sest inimese geneetika muutumiseks läheb tuhandeid aastaid.
Eeldused on tänapäeval jäänud samaks, mis olid paarkümmend või sada aastat tagasi, mistõttu on tegemist eluviisist ja toitumisest põhjustatud muutusega.
Väike ülekaal on samuti probleem
Doktori sõnul tuleb rääkida sellest, milline on normaalne kehakaal ja kas see norm on piisavalt hea. «Üldlevinud arvamuse kohaselt on normaalne kehamassiindeks vahemikus 18–25, aga minu kui arsti jaoks tekib küsimus, kas selles vahemikus eri numbrid on ühteviisi head. Usutakse, et ülemise piiri alla liigitudes on kõik korras. Tegelikult on aga sellisel juhul juba teise tüübi diabeedi avaldumise risk erinevate uuringute kohaselt 3–5 protsenti. Kehamassiindeksi kasvades 25 juurest 27 juurde, mis sisuliselt tähendab tavalise inimese puhul 7–8 lisakilo, tõuseb diabeedirisk kolm korda. Üsna väikene muutus tähendab elu pööramist hoopis teise rööpa peale või sellelt sootuks maha.»
Samamoodi vähendab kehamassiindeksi lubatava piiri pealt veidi allapoole liikumine, nii 21–22 kanti, diabeedi ja samuti mitme teise eaga kaasneva haiguse risk suurel määral. «Nii et risk väheneb ülemise kehamassiindeksi piiri pealt normi keskele veel üle kahe korra. Keskmise inimese puhul ei tähenda see kümnete kilode kaotamist, vaid piisab 6–8 kilost. See aga võib suhkurtõve kui eluaegse tõsise haiguse riski suurendada või vähendada kuni kolm korda, mis on väga suur samm. Kokkuvõtlikult tahan öelda, et ka väikene ülekaal on probleem,» ütleb doktor Vogelberg.
Kehakaalu tõus üleminekueas
Arsti hinnangul tuleb tähele panna juba väikest ülekaalu. «Sellega peab tingimata tegelema, mida varem, seda parem. Kui kaal läheb kõrgeks, võtab organism uuest normaalsusest kinni, hakkab seda hoidma ning üritab mõjutamisele ehk kaalu kaotamisele vastu töötada.»
Organismis hakkavad vananedes toimuma hormonaalsed muutused ja aeglustub ainevahetus. Tavaliselt hakkab kaalu hakkab lisanduma, kui fertiilne aeg hakkab mööda minema ja suguhormoonide tase langeb.
«Naistel langeb menopausi läheduses äkiliselt suguhormoonide tase ja sellega liituvad sageli teisedki häired. Meestel tekib samamoodi niinimetatud andropaus, mil testosterooni tase hakkab langema. See algab juba 30ndates, aga saavutab haripunkti 50ndates eluaastates. Meestel võib andropausi saabumisele viidata näiteks kõhu tekkimine. See on vaid üks võimalik märk üleminekuea lähenemisest. Lisaks võib tekkida muid tunnuseid – näiteks ärrituvus ja unehäired.»
Naistel on samamoodi menopausiga. Kaks enam nähtavat ja probleeme tekitavat ilmingut on «kuumahood» ja unehäired. «Sageli võib tekkida depressioon, mida ravitakse ilma suurema eduta antidepressantidega. Üheks heaks meetodiks üleminekuajal saabuvate sümptomite ravis ja eelkõige ennetuses on hormoonasendusravi,» märgib doktor Vogelberg.
Hormoonasendusravi kui ennetus
Arsti sõnul eelneb hormoonasendusravile põhjalik vestlus, et välja selgitada mitte ainult konkreetse haiguse sümptomid, vaid üldine terviseseisund: millised on eluviisiga liituvad riskitegurid ja probleemid, millega esmajärjekorras tegeleda.
«Loomulikult tegeleme kõigiga, aga esimesel võimalusel kõige häirivamatega. Menopausi puhul on need inimesed eeldatavasti 50. eluaasta künnisel ja püüame välja selgitada, kas tegu on tõepoolest menopausi või selle lähenemisega,» tõdeb doktor, lisades: «Menopausi klassikalised sümptomid on kuumad hood, mida võib, aga ei pruugi olla. Menopausi lähenedes hakkavad toimuma hormonaalsed muutused. Näiteks suguhormoon progesteroon hakkab langema mitu aastat enne menopausi äkilisel kujul kättejõudmist. Östrogeen tuleb hiljem järele ja langeb üsna kriitiliselt. Oluline on põhjalike analüüside põhjal välja selgitada hormoonide tase organismis ja kas laboratoorsed tulemused kinnitavad, et inimene on menopausis. Need on lihtsad ja kättesaadavad analüüsid.»
Doktor Vogelbergi sõnul soovitab tänapäeval anti-aging-meditsiin pikaajalist hormoonasendusravi, isegi 10 aastat ja rohkem. Seda siis, kui ei ole oluliselt kõrgemat kasvajariski või pahaloomulisi muutusi rindades.
Elukvaliteedi säilitamine
«Hormoonasendusravil on mitu olulist eelist. Esmane eesmärk pole ägedate menopausiga liituvate sümptomite kõrvaldamine, vaid pikaajalise elukvaliteedi säilitamine ja üleval hoidmine pikema aja jooksul. Näiteks välispidiselt naha elastsuse ja suguorganite niiskuse taseme hoidmine, mis võib sekkumiseta ära võtta soovi intiimeluks ja olla üks tegelikest põhjustest tänapäeval nii sagedaseks «lahkukasvamiseks». Samuti on väga olulised seespidised muutused ja kehaliste haiguste riskide vähenemine,» tutvustab doktor.
Enim silmapaistev risk, mida pikaajaline hormonaalravi vähendab, on osteoporoos ehk luude hõrenemine. «Hormoonasendusravi on üks kõige tõhusam luude hõrenemise riski vähendaja. Samuti vähendab pikaajaline hormoonasendusravi südame-veresoonkonnahaiguste tekkimise võimalust pikas tulevikus ja mõne uuringu kohaselt ka dementsuse riski. Menopausiga kaasnevaid akuutseid sümptomeid vähendab hormoonasendusravi juba paari nädalaga ehk see võib likvideerida kuumad hood. Kuu ajaga võib sel olla positiivne mõju unehäiretele. Samuti võib inimesel tekkinud masendus ja depressioon reageerida just hormoonravile. Oluline on teada, et hormoonasendusravi aitab säilitada ka seksuaalsust ja sellealast huvi, mis inimese elus on motiveeriv ja oluline asi,» soovitab doktor uurida võimalust hormoonasendusraviks, kui selleks on vajadus ja kui ei esine seda välistavaid tegureid.