Üsna ebameeldiv ja murettekitav on hetk, mil oled järsult püsti hüpanud ning koged pearinglust. Kas selle pärast peaks muretsema?
Miks tekib peapööritus, kui liiga kiirelt püsti tõused?
Kiiresti püstiseismisest tingitud pearinglus on seotud vererõhuga, kirjutab Reader’s Digest. «Kui tõused kiirelt püsti, tuleb mängu puhas gravitatsioon – veri liigub ülalt rohkem jalgadesse, alakehasse,» selgitas kardioloog Nadia Sutton. Seda nähtust nimetatakse ortostaatiliseks hüpotensiooniks. See tähendab, et pikaliasendist püsti tõustes langeb vererõhk tugevalt, sest suur kogus verd liigub järsku jalgadesse. Seega sel hetkel võib pisut väheneda vere liikumine südamesse ning tekkida vererõhu langus. See omakorda põhjustabki pearingluse.
«Ülakehas asuvad veresooned tavaliselt kitsenevad püsti tõustes, et tagada tõusmisel stabiilne vererõhk,» lisas kardioloog. Kui vererõhk on aga niigi madal, siis on ka tõenäolisem, et koged sellist peapööritust. Suttoni sõnul on see aga lühiajaline nähtus ning seda ei saa pidada eraldiseisvaks haiguseks. «Kui veresooned kohanevad keha püstise asendiga, siis möödub kohe ka pearinglus,» sõnas ta.
Vererõhku võivad mõjutada paljud tegurid, sealhulgas vedelikupuudus, südame seisund ja neuroloogilised probleemid. Suttoni sõnul on osa inimesi ka lihtsalt vererõhu languse ja pearingluse osas tundlikumad. Kui seda juhtub harva, siis ei ole tegelikult probleemi. Tuleb lihtsalt meeles pidada, et tõuseksid enne istukile ning siis aeglaselt püsti. Küll aga tuleb vererõhku aeg-ajalt lasta mõõta ning taolistel sagedaseks muutunud sümptomitel silm peal hoida.