Eestis on tervena elada jäänud aastate kasv peatunud

PIlt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel on Eesti inimese oodatav eluiga viimase 20 aastaga pikenenud, kuid tervena elada jäänud aastate kasv on peatunud.

TAI avaldas neljapäeval rahvatervishoiu konverentsil kogumiku «Rahvastiku tervise aastaraamat 2023», mis annab ülevaate viimase 20 aasta õnnestumistest tervises ning tõstab esile rahvastiku vananemisest ning eluviisist tingitud suureneva surve tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemile, tervise ebavõrdse jagunemise ning tervena elada jäänud aastate kasvu pidurdumise, teatas TAI pressiesindaja reedel.

Aastaraamatus toob TAI välja, et piiratud vahendite tingimuses tagab tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tugev ja süsteemne valdkonnaülene ennetus. «Lahendusi ja ka raha otsides on üha selgem, et Eesti tervisepoliitikas tuleb võtta suund ennetusele ning seda laiemalt kui vaid meditsiinis,» sõnas TAI direktor Annika Veimer.

«Eesti vajab hädasti tervisepööret – ennetustöö on kõige tõhusam ja odavam viis, kuidas süsteemse tegevusega rahvastiku tervises püsivaid muutusi tuua. Surve tervishoiusüsteemile suureneb ja seda saab ja tuleb leevendada tervisemurede ennetamisega,» tõdes Veimer. «Terviseprobleemide tekkepõhjusi saab ennetada ja tervist hoidvat eluviisi toetada, kui pingutada üksikisiku, organisatsiooni, kohaliku omavalitsuse ja riigi tasandil. Peame väikse ja targa riigina neid võimalusi märkama ning maksimaalselt ära kasutama.»

Terviseminister Riina Sikkut rõhutas, et TAI on ennast aastate jooksul tõestanud äärmiselt vajaliku teadus- ja arendusasutusena, kes on rahva tervise hoidmise teenistuses. «TAI aitab poliitikakujundajatel mõista, mis inimeste tervises ja tervisekäitumises toimub, et teha inimeste tervena elatud aastate huvides õigeid otsuseid, ning töötab välja ja pakub lahendusi probleemide ennetamiseks.»

Tervisenäitajates on suured erisused meeste ja naiste vahel, piirkonniti ja eri haridustasemega inimeste vahel. «Võrreldes 20 aasta taguse ajaga saab positiivsena välja tuua märkimisväärse õnnetuste ja vigastuste ning tuberkuloosi ja HIVi haigestumise vähenemise, mis on tarkade tervisepoliitiliste otsuste ning järjepideva ennetustöö tulemus,» rääkis Annika Veimer.

Positiivsete arengute kõrval toob aastaraamat välja ka süvenevaid rahvastiku tervise probleeme. «Lisaks sagenevatele vaimse tervise probleemidele näeme negatiivseid suundumusi nii noorte kui ka täiskasvanute tervisekäitumises, mis mõjutavad üha enam inimeste elukvaliteeti ning kasvatavad kulusid tervishoiule ja sotsiaalsüsteemile. Näiteks on viimase 15 aasta jooksul illegaalsete uimastite tarvitamine märgatavalt kasvanud, aga jätkuvalt mõjutab meie elanike tervist ka suitsetamine ning üha süvenev ülekaalulisus,» loetleb Veimer.

President Alar Karis sõnas konverentsi avades, et tervem Eesti peaks olema meie kõigi ühine huvi ning kuigi lihtsaid lahendusi pole, siis probleemidega tegelemata jätmine vaid võimendab neid ning see kajastub ka riigieelarve kuludes. «Muidugi saadab neid teemasid igipõline vaidlus, mil määral peaks igaühe tervist mõjutavad otsused jätma tema enda hooleks ja mil määral võib riik isiku valikutesse sekkuda. Minu jaoks annab vastuse asjaolu, et meil on solidaarne ravikindlustuse süsteem,» rääkis Karis.

Rahvastiku tervise aastaraamatusse koondatud andmed aitavad näha arenguid, aga ka valukohti rahvastiku tervises ning TAI toob välja eeldused ja soovitused, mida olukorra parandamiseks teha tuleks. «See üle sajale leheküljele kokku koondatud andmestik ja analüüs peaks mõtteainet pakkuma kõigile, kes oma tegevusega elanikkonna tervist ja tervist hoidvat keskkonda mõjutavad – seda nii positiivselt kui ka negatiivselt, oma tegevuste või tegemata jätmisega,» ütles TAI direktor.

Aastaraamatus antakse ülevaade Eesti elanike tervisest, tervisekäitumisest, viimase kahekümne aasta muutustest tervises ja sellest, kuidas keskkond on muutunud. Sellega saab täismahus tutvuda TAI kodulehel.