Õnnetus ei hüüa tulles: algab traumaderohkeim hooaeg

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Salva Kindlustuse statistika näitab, et kõige rohkem traumasid ja vigastusi juhtub Eestis just mais ja juunis ja enim Harjumaal, Viljandimaal ja Tartumaal.

Salva Kindlustuse õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Evelin Loitmaa ütleb, et kevade lõpus ja suve alguses on kindlustusseltside kahjukäsitluses alati rohkem tööd, sest pikast talvest tüdinenud inimesed hakkavad esimeste soojemate ilmadega agaralt tegelema kevadise suurpuhastuse, õue-, aia- ja remonditöödega ning toimetavad ja liiguvad palju rohkem vabas õhus.

«Kui talvel on õnnetuste põhiteguriks libedus, siis kevade palett on palju kirjum: kukutakse redelilt, tööriistu kasutades ja oksi lõigates vigastatakse end või kõrvetatakse ennast grilli ja lõkke tegemisel. Kardinate akendelt äravõtmine või suurem aknapesu võib samuti kukkumisega lõppeda. Väikelapsed jooksevad palju ringi, ronivad puude ja aedade otsa ja möllavad mänguväljakutel. Lisaks kõigele ronivad kevadiselt uimased roomajad aina rohkem asustatud aladele – koduaedadesse ja aiamaadele,» toob Loitmaa põhilisi õnnetusjuhtumite ohuallikaid.

Mõnevõrra üllatav on ka traumade piirkondlik statistika. «Kui välja arvata Harjumaa, kus elab kõige rohkem inimesi ja seetõttu juhtub nendega kõige rohkem, siis selgub, et liidriks võib pidada hoopiski Viljandimaad, kus igasuguseid kehavigastusi on viimase viie aasta jooksul toimunud rohkem kui näiteks Tartumaal või Pärnumaal,» toob Loitmaa välja Salva õnnetusjuhtumikindlustuse statistikat.

Traumad toovad tihtilugu kaasa ka materiaalse kulu: traumajärgne ajutine töövõimetus ja haiguslehel viibimine vähendavad sissetulekut. Taastumiseks võib vaja minna erinevaid vahendeid või protseduure, mida haigekassa ei hüvita (kargud, ratastoolid, füsioteraapia, retseptiravimid). Kui tekkinud trauma toob kaasa püsiva puude, kasvavad võimalikud kulud veelgi ja muutuvad samuti püsivaks, surmaga lõppenud juhtumitest rääkimata.

Keskmine õnnetusjuhtumi valu- ja päevarahahüvitise väljamakse on Loitmaa sõnul ligi 400 eurot, kuid see oleneb kliendi valitud kaitsest. On olnud ka suuremaid väljamakseid. Näiteks tekitas üks pealtnäha süütu võilillenäpits harrastusaednikule kahju suuruses 1300 eurot, vigastades inimese labajalga. Teisel aednikul murdus õnnetu kukkumise tagajärjel lausa kolm luud, rahaline hüvitis ulatus 800 euroni.

«Enamus kevad-suviseid õnnetusi ongi seotud redelilt kukkumistega, aga üpris sage põhjus on ka puude lõhkumine ning okste lõikamine, kus mängus on ka ohtlikud tööriistad. Kõiki neid õnnetusi saab aga kenasti ennetada, kui jälgida lihtsaid reegleid. Ennetus on kõige parem kindlustus,» lisab Loitmaa.

Kuidas kevadõnnetusi ära hoida:

• Aias töötades või grillides kasuta kaitsevahendeid: töö- ja kuumakindaid, kaitseprille, paksemast materjalist töörõivaid ja paksu tallaga saapaid, vajadusel visiiriga kiivrit.
• Kaasa keerulisemate tööde puhul abilisi: puude lõikamisel, kõrgemate akende pesemisel, katuste ja vihmaveerennide puhastamisel kutsu kindlasti kedagi appi, nii vähendad õnnetuste riski ning ei pinguta ise üle.
• Lülita elektri- või mootortööriistad alati välja, kui ei kasuta. Teised aiatööriistad pane pärast töö lõpetamist oma kohale ära – nii ei jää need aias vedelema ja keegi ei astu neile peale ega komista.
• Ära paranda tööriistu ise: kui mootorsaag või muruniiduk läheb katki või ei tööta korralikult, ei tasu seda ise parandada, vaid tuleb viia parandusse. Ringi tehtud või iseparandatud aiatööriistad põhjustavad väga palju vigastusi, eriti ohtlikud on need sõrmedele ja varvastele.
• Hoia ennast: tee enne töödega alustamist sooja ja sirutusi, et lihased-liigesed oleksid valmis, ära tõsta liiga raskeid esemeid üksi ning ära ürita kõiki töid ühte päeva ära mahutada – kiirustamine teeb hooletuks ja hooletus viib õnnetuseni.
• Võta rahulikult, naudi ilma ja ära kiirusta! Ega ilmaasjata öelda, et õnnetus ei hüüa tulles.