Salakaval haigus võib tekkida varajases eas ilma sümptomiteta ja toob kaasa südameinfarkti riski

Ateroskleroos ehk arterite lubjastumine. Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Koronaararterite ateroskleroos võib hakata kujunema juba varajases elueas ja kulgeda pikka aega sümptomiteta.

Taani teadlased jälgisid kolme ja poole aasta vältel 9470 Kopenhaageni piirkonna elanikku, kes olid vanuses 40 aastat või enam ja kel polnud südame isheemiatõve nähte. Kõikidele uurimisalustele tehti koronaararterite kompuutertomograafiline (KT) uuring, kus eristati arterite obstruktiivset (valendik kitsenenud 50 protsendi või enama ulatuses) ja mitteobstruktiivset kahjustust ning nende kahjustuste ulatust (kahjustust hinnati ulatuslikuks, kui haaratud oli kolmandik või enam koronaarpuust).

5114 (54 protsendil) uuritul ei leitud aterosklerootilist koronaararterite kahjustust, 3483-l (36 protsendil) leiti mitteobstruktiivne ning 936-l (10 protsendil) obstruktiivne koronaararteri kahjustus. Jälgimisperioodi vältel suri 193 ja südameinfarkti haigestus 71 uuritut. Suurem risk haigestuda südameinfarkti oli arteri obstruktiivse kahjustusega ja arterite ulatusliku kahjustusega uuritutel (suhteline risk RR vastavalt 9,19 ja 7,17). Sealjuures sõltus surma ja südameinfarkti risk olulisemal määral arterite kahjustuse ulatusest kui arteri kahjustuse iseloomust (obstruktiivne või mitteobstrukiivne).

Uuringust järeldub, et isikutel, kel koronaararterite kahjustus oli kulgenud sümptomiteta, oli kuni 8 korda suurem risk haigestuda südameinfarkti kui isikutel, kel KT-uuringul koronaararterite kahjustust ei leitud. Vajalikud on edasised uuringud, et leida meetodid ateroskleroosi ennetusmeetmete tõhustamiseks ja asümptomaatilise koronaararterite ateroskleroosi avastamiseks, kirjutab Eesti Arst.