Eesti maksumaksja on ka suurim tervishoiu rahastaja.
Suurema osa eelarverahast suunab Tervisekassa tervishoiuteenustele (76 protsenti), ravimitele (10 protsenti) ja töövõimetushüvitistele (10 protsenti). «Ravikindlustuse rahaga tasume nii erakorraliste kulude, aga ka uute ravivõimaluste eest. Samuti katame teenuste hindade kallinemise, mis võimaldab raviasutustel võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid ja maksta tervishoiutöötajate töötasusid. Lisaks suuname üha rohkem raha tervise edendamisele, et kasvatada meie inimeste tervisekirjaoskust ja ennetada meile kõigile kalliks minevaid haiguste ravikulusid,» selgitas Banhard rahakasutust.
Kui maksulaekumine on hea ja tervishoiule kavandatud raha kasutatakse planeeritust vähem, tekib Tervisekassal positiivne tulem ehk kasum. Selle lisarahaga saab katta tervishoiukulud nendel aastatel, mil maksulaekumine osutub planeeritust halvemaks või kui eelarvestatud tervishoiukulude kasutus on olnud planeeritust suurem.
Mis juhtub siis, kui kriisi või muude asjaolude tõttu vajab tervishoid planeeritust rohkem raha? Banhardi sõnul on selleks ette nähtud Tervisekassa reservid, mille maht on 2023. aasta alguse seisuga kokku ligi 580 miljonit eurot. «Reservide abil on võimalik leevendada majanduslangusest tulenevaid riske, katta negatiivseid tulemusi ja tagada, et arstiabi oleks meie ravikindlustatud inimestele alati kättesaadav,» selgitas Banhard. Samas iseloomustab reservide suurust tõsiasi, et kui mingil põhjusel Tervisekassale tulusid üldse ei laekuks, siis kataks Tervisekassa reservidega vaid kolme kuu kohustused ja siis oleks raha otsas. [
Tervishoiu rahastamine vajab suunamuutust?
Eesti tervishoiu rahastamine on jõudnud olukorda, kus selline tasakaal, et pool ühiskonnast maksab ja kogu ühiskond tarbib, pikaajaliselt enam ei toimi, nenditakse Tervisekassa blogis. «Praeguse olukorra jätkudes elame paar aastat üle, aga edasi läheb tõesti keeruliseks. Olemasoleva rahastuse juures on tervishoiuvaldkonna rahalist puudujääki võimalik 1–2,5 aastat reservidest katta, aga kui me süsteemi ei muuda, siis edaspidi on suhteliselt kasinad võimalused,» tõdes Banhard. Sama rahastussüsteemiga jätkates meie ravijärjekorrad mitte ei lühene, vaid pikenevad. Seetõttu tuleb tegeleda uute lahenduste väljatöötamisega ja süsteemi muutmisega.