Insuldist aitab paremini taastuda lihtne tegevus
5. mai 2023, 09:14
/nginx/o/2022/09/09/14817817t1haaff.png)
Kehalise aktiivsuse säilitamine või tõstmine poole aasta jooksul pärast insulti on taastumisel ülioluline, näitas Rootsi teadlaste uuring.
«Insuldi läbi teinud võivad saada kasu füüsilise aktiivsuse suurendamisest, sõltumata insuldi raskusastmest,» ütleb teadur dr Dongni Buvarp Göteborgi ülikooli neuroteaduste ja füsioloogia instituudist. «See võimaldaks parandada pärast insulti funktsionaalset toimimist,» nendib ta Medical Xpressis.
Aiatöö läheb arvesse
Kerge treening vähemalt neli tundi nädalas on insuldist taastumisel ideaalne, lisab Buvarp. Tegevused võivad hõlmata jalgrattaga sõitmist või kõndimist, aiatööd, kalapüüki, lauatennist või keeglit, soovitab ta.
«Kehaline aktiivsus võib suurendada nii aju kui ka keha suutlikkust,» märgib Buvarp. «Füüsiline aktiivsus soodustab aju plastilisust ja parandab ka taastumist rakutasandil.»
Aktiivne elustiil võib parandada insuldist taastujate liikuvust ning vähendada kukkumiste, depressiooni ja südamehaiguste riski.
«Isegi vähese kehalise aktiivsuse säilitamine võib aidata kaasa paremale insuldist taastumisele, sõltumata insuldi raskusastmest,» lisab Buvarp.
Uuringu jaoks kogus tema meeskond andmeid ligi 1400 mehe ja naise kohta, kel keskmine vanus 72 aastat ja esinenud insult.
Nende hulgas suurendas kehalist aktiivsust 53 protsenti ja vähendas 47 protsenti. Tulemused näitasid, et neil, kes suurendasid oma aktiivsust kuue kuu jooksul pärast insulti, taastusid füüsilised funktsioonid paremini kui nendel, kes olid jäänud füüsiliselt passiivseks.
Buvarp ütleb, et leiud võivad julgustada inimesi, kelle füüsiline aktiivsus insuldi järel langeb, uuesti kehalist aktiivsust suurendama.
Vähendab ka uue insuldi tekkeriski
Põhimõtteliselt programmeerite liikudes aju ümber. «Treeningu ajal saadate sõnumeid aju tervetele osadele, mis võtavad üle insuldist kahjustatud ajuosa,» ütleb neuroloog Rohan Arora. Ehk füüsilise aktiivsuse käigus ajuühendused muutuvad. Treening võib hõlmata kergeid raskusi või mistahes masinatreeningut, lisas ta.
«Mõned patsiendid ei pruugi pärast insulti olla motiveeritud treenima, sest «uue normaalsusega» on raske kohaneda,» ütleb Arora. Ta lisab, et osa arsti tööst on julgustada olema patsiente aktiivsed.
«Treeningu ajal suurendate ajus hea enesetunde kemikaalide hulka ning need annavad motivatsiooni ja aitavad paremini taastuda,» tähendab neuroloog.
Treening on vaid üks elustiili muutustest, mida patsiendid peavad pärast insulti tegema, et taastuda ja vähendada uue insuldi saamise tõenäosust, ütleb Arora. Need hõlmavad suitsetamisest loobumist, normaalse kehakaalu säilitamist ja tervislikku toitumist.
«Füüsiline aktiivsus on vajalik mitte ainult pärast insulti, vaid kogu elu jooksul,» märgib Arora. «Pidev kehaline aktiivsus ei aita mitte ainult insuldist taastuda, vaid vähendab oluliselt ka teise insuldi või mõne muu kardiovaskulaarse sündmuse riski.»