See tegur tõstab soolevähi tekkeriski kaks korda
8. mai 2023, 11:03
Rasvumine on teadaolev kolorektaalse vähi riskitegur. Saksa vähiuuringute keskuse (DKFZ) teadlaste uuringu kohaselt on aga ülekaalu roll haiguse tekkes veelgi suurem, kui seni on arvatud, vahendab Medical Xpress.
Põhjus: paljud kaotavad tahtmatult kaalu enne kolorektaalse vähi ehk käär- või pärasoolevähi diagnoosi. Kui uuringutes võetakse ainult arvesse kehakaalu diagnoosimise ajal, varjab see tegelikku seost rasvumise ja kolorektaalse vähi tekkeriski vahel. Lisaks näitab käesolev uuring, et tahtmatu kaalulangus võib olla kolorektaalse vähi varajane ilming.
Rasvumine on paljude vähivormide riskitegur. Varasemate hinnangute kohaselt oli rasvunud inimestel kolorektaalvähki haigestumise risk ligikaudu kolmandiku võrra suurem kui normaalkaalulistel.
«Siiani ei ole nendes uuringutes arvestatud, et paljud haigestunud inimesed kaotasid kaalu enne diagnoosimist,» ütleb Hermann Brenner, Saksamaa vähiuuringute keskuse epidemioloog ja ennetusekspert. «See on viinud selleni, et paljudes uuringutes on rasvumise riski oluliselt alahinnatud.»
Uues teadustöös hindasid teadlased DACHS-i uuringu andmeid. Ligi 12 000 uuringus osalejat olid andnud teavet oma kehakaalu kohta diagnoosimise ajal ja jagasid ka seda, milline oli nende kaal diagnoosimisele eelnenud aastatel (mõõdetuna 10-aastaste intervallidega).
Võttes arvesse kehakaalu diagnoosimise ajal, ei olnud võimalik kindlaks teha seost kehakaalu ja kolorektaalse vähi riski vahel. Pilt oli aga hoopis teistsugune, kui uurijad vaatlesid osalejate varasemat kehakaalu: siin leiti tugev seos ülekaalu ja kolorektaalse vähi tekkimise tõenäosuse vahel, mis oli kõige tugevam 8–10 aastat enne diagnoosi.
Uuringus osalejatel, kes olid sel perioodil tugevalt ülekaalulised (rasvunud), tekkis kolorektaalvähk kaks korda suurema tõenäosusega kui normaalkaalus olevatel uuritavatel.
Analüüsi käigus tuvastati veel, et suur hulk kolorektaalsesse vähki haigestunutest oli enne diagnoosimist tahtmatult kaalust alla võtnud. Kahe aasta jooksul enne diagnoosimist tekkis tahtmatu kaalulangus – kahe kilo või rohkema võrra – vähihaigetel 7,5 korda sagedamini kui tervete kontrollrühmas.
«Sellel perioodil on vähk juba olemas, kuid ei ole veel sümptomeid. Seetõttu peaksid arstid regulaarselt küsima oma patsientidelt tahtmatu kaalulanguse kohta,» ütleb Brenner. «Tahtmatu kaalulangus võib olla ka teiste vähivormide või muude haiguste varajane märk ja seda tuleks hoolikalt uurida.»