Enterohemorraagiline E.coli (EHEC) ühendab mitut kolibakteri patogeenset serogruppi, mis toodavad Shiga-toksiini. EHEC paljuneb hästi temperatuuril 7°–50°C ja hävib temperatuuril üle 70°C. Mõned haigustekitajad võivad paljuneda isegi hapus keskkonnas (pH < 4,4). Suurem osa rasketest haigusjuhtudest on põhjustatud O157:H7 serogrupi kolibakterite poolt, kuid haigusjuhte põhjustavad ka teised serogrupid nt O26, O111, O103, O145 jm.
Nakkusallikaks on patogeenset kolibakterit kandvad kariloomad (peamiselt veised, lambad, kitsed, hirved ja muud) või haige inimene. Täiskasvanud haige eritab EHEC baktereid väljaheidetesse umbes nädal aega ja lapsed kuni kolm nädalat.
Kuni 85 protsendil haigusjuhtudest on levinud haigustekitaja saastunud toidu ja joogivee kaudu. Sagedamini levib haigustekitaja mittepastöriseeritud piima, ebapiisavalt kuumtöödeldud liha, taimeidude, rohelise salati ja muude köögiviljadega. Hügieeninõuete mittetäitmisel võib inimene nakatuda ka haige poolt saastatud pindade või esemetega kokku puutumisel. Nakatuda võib ka suplemisel saastunud vees.
Enterohemorraagiline E.coli nakkuse peiteperiood on 3–8 päeva.
Enterohemorraagiline E.coli nakkuse tavalised sümptomid on verine kõhulahtisus ja kõhukrambid. Suurem osa haigestunutest paraneb 10 päeva jooksul, kuid 5–15 protsenti haigetest(peamiselt alla 5-aastastel lastel ja vanemaealistel inimestel) võib tüsistusena kujuneda hemalüütilisureemiline sündroom (HUS), mida iseloomustab äge neerupuudulikkus ja närvisüsteemi talitlushäired. HUS kujuneb tavaliselt ühe nädala jooksul pärast haigestumist ja võib lõppeda surmaga.
Haigust diagnoositakse epidemioloogilise anamneesi, haiguspildi ja laboriuuringute alusel. Enterohemorraagiline E.coli nakkuse ravi põhineb rehüdratatsioonil. Mitmetel juhtudel on antibiootikumide kasutamine vastunäidustatud, sest see võib suurendada tüsistuste tekkimist.