Mida kujutab endast kolibakter, mis levib Saaremaal?

Soolekepikesed ehk kolibakterid mikroskoobi all. Foto: Gerd Altmann, Pixabay

Kolibakter (E.coli) esineb rohkelt inimeste ja loomade soolestikus normaalse mikrofloora osana. Patogeensed kolibakteri tüved erinevad mittepatogeensetest tüvedest antigeeni struktuuri poolest, mis määrab nende patogeenseid omadusi, sh toksiinide tootmise võimekust ning patogeensed tüved võivad põhjustada raskeid soolenakkusi.

Enterohemorraagiline E.coli (EHEC) ühendab mitut kolibakteri patogeenset serogruppi, mis toodavad Shiga-toksiini. EHEC paljuneb hästi temperatuuril 7°–50°C ja hävib temperatuuril üle 70°C. Mõned haigustekitajad võivad paljuneda isegi hapus keskkonnas (pH < 4,4). Suurem osa rasketest haigusjuhtudest on põhjustatud O157:H7 serogrupi kolibakterite poolt, kuid haigusjuhte põhjustavad ka teised serogrupid nt O26, O111, O103, O145 jm.

Nakkusallikas

Nakkusallikaks on patogeenset kolibakterit kandvad kariloomad (peamiselt veised, lambad, kitsed, hirved ja muud) või haige inimene. Täiskasvanud haige eritab EHEC baktereid väljaheidetesse umbes nädal aega ja lapsed kuni kolm nädalat.

Levimine

Kuni 85 protsendil haigusjuhtudest on levinud haigustekitaja saastunud toidu ja joogivee kaudu. Sagedamini levib haigustekitaja mittepastöriseeritud piima, ebapiisavalt kuumtöödeldud liha, taimeidude, rohelise salati ja muude köögiviljadega. Hügieeninõuete mittetäitmisel võib inimene nakatuda ka haige poolt saastatud pindade või esemetega kokku puutumisel. Nakatuda võib ka suplemisel saastunud vees.

Peiteperiood

Enterohemorraagiline E.coli nakkuse peiteperiood on 3–8 päeva.

Haigusnähud

Enterohemorraagiline E.coli nakkuse tavalised sümptomid on verine kõhulahtisus ja kõhukrambid. Suurem osa haigestunutest paraneb 10 päeva jooksul, kuid 5–15 protsenti haigetest(peamiselt alla 5-aastastel lastel ja vanemaealistel inimestel) võib tüsistusena kujuneda hemalüütilisureemiline sündroom (HUS), mida iseloomustab äge neerupuudulikkus ja närvisüsteemi talitlushäired. HUS kujuneb tavaliselt ühe nädala jooksul pärast haigestumist ja võib lõppeda surmaga.

Haigust diagnoositakse epidemioloogilise anamneesi, haiguspildi ja laboriuuringute alusel. Enterohemorraagiline E.coli nakkuse ravi põhineb rehüdratatsioonil. Mitmetel juhtudel on antibiootikumide kasutamine vastunäidustatud, sest see võib suurendada tüsistuste tekkimist.

Ennetamine

Kolibakteri nakkuse vältimiseks tuleb korralikult pesta juur- ja puuvilju ning liha korralikult läbi küpsetada vähemalt 70 kraadi juures. Toitu valmistades tuleb puhtana hoida tööpinnad ja töövahendid, vältida ristsaastumist ehk toored toiduained, eriti liha, tuleb hoida valmistoitudest eraldi. Valmistoitu ei tohi pikka aega soojas hoida. Soovitav on valmistoitu hoida külmkapis ja sealgi mitte üle 1–2 päeva. Tõhus ennetusmeede on käte pesemine pärast tualeti kasutamist ja enne söömist.

Allikas: terviseamet

Nädalavahetusel Saaremaal Kuressaares alanud massiline nakatumine kõhutõppe, millega kaasneb oksendamine, allub ravile. Kuressaare haigla andmetel möödub äge haiguse faas 12 tunniga, mille järel hakkab inimene paranema. Vanemaealised inimesed ja väikelapsed on haigussümptomitest enim ohustatud suure vedeliku kaotuse tõttu, seepärast tuleb jälgida, et kodus oleks piisavalt puhast vett.

Haigustekitaja kindlaks määramiseks läheb aga veidi rohkem aega, sest vähese nakkusmaterjali korral tuleb seda proovi ette kasvatada ja alles siis saab seda analüüsida. Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma kinnitusel viitavad esimesed laboritulemused hetkel kolilaadsetele bakteritele ja e.colile, kuid välistatud ei ole ka vee kaudu levivad viirusnakkused. «Võimalik on ka see, et ühte kindlat haigustekitajat ei leitagi, ja ka see on tavapärane, sest reovee saastused on üldjuhul seotud mitmete erinevate haigustekitajatega,» ütles Härma.