/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2023/05/09/15307175t1hae11.jpg)
Tallinna ja Tartu erakorralise meditsiini osakondade ülekoormatuse leevendamiseks hakkas tervisekassa rahastama täiendava triaažiõe valmisoleku tasu ja haigla valveringi, mis võimaldab patsiente kiiremini aidata.
Tervisekassa leevendab EMOde koormust
Erakorralise meditsiini osakondades (EMO) tekkinud kiirabi järjekordadele lahenduste leidmiseks kogunesid veebruaris sotsiaalministeeriumi, tervisekassa, terviseameti, Tallinna haiglate ja kiirabi esindajad. Kohtumisel lepiti kokku nii kiiretes kui pikaajalistes abinõudes. Kiire lahendusena hakkas tervisekassa rahastama täiendavaid valvearste haiglates ja teist triaažiõde Tallinna ja Tartu EMOs. Lisaks on sellel aastal väljatöötamisel EMO teenuse rahastamismudeli muudatused.
2023. aasta aprillis lisas tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu täiendava triaažiõe ööpäevaringse valmisoleku tasu, mis tähendab, et EMOs on nüüd võimalik kasutada kahte õde, kes patsientide tervislikku seisundit hindavad. Muudatus võimaldab kiiremini EMOsse pöördunud või sinna kiirabiga toodud patsiendi seisundi raskust hinnata ehk talle triaažikategooria määrata. Patsiendi seisundit hindab vastava koolituse ja kogemusega triaažiõde, kes triaažikategooria määramisel lähtub nii patsiendi kaebustest kui elulistest näitajatest. Vastavalt triaažikategooriale selgub, kui kiiresti patsient arsti juurde saab.
Põhja-Eesti regionaalhaigla erakorralise meditsiini ülemarst-keskuse juhataja Vassili Novaki sõnul on täiendava triaažiõe tasustamine olnud vajalik investeering õigel ajal. «Kui EMO on üle koormatud, siis tekivad järjekorrad ka triaaži. Tänu tervisekassa rahastusele on võimalik triaažimeeskonda täiendada ja seeläbi oleme suutnud abivajajaid kiiremini teenindada. Resultaadid ja muutus on tuntav – võrreldes varasemaga oleme poole kiiremini kiirabiga saabuvaid patsiente vastu võtnud,» kinnitas Novak.
Alates aprillist hakkas tervisekassa rahastama ka täiendavat haigla valveringi, mis võimaldab EMOde koormust leevendada ja patsientidele kiiremini vajalikku abi anda. «Haigla valeringis on erinevate erialade arstid, kes on kohapeal olemas ja käivad vajadusel EMO arste nõustamas. Koostöös haiglatega kaardistas tervisekassa, milline võiks olla täiendav valvering vastavalt iga haigla vajadusele,» selgitas tervisekassa raviteenuse osakonna juht Tiina Sats.
Dr Vassili Novak ei oska veel hinnata täiendava valveringi rahastamise mõju, kuid usub, et see muudatus on kindlasti abiks. «Regionaalhaigla valveringi sai täiendatud sisehaiguste arstiga, kuna just sellel alal on meie EMOs kõige rohkem patsiente, kelle raviks vajatakse sisearsti konsultatsiooni ja kaasamist,» kommenteeris dr Novak.
Tohtri sõnul ollakse Eestis siiski veel kaugel EMOde optimaalkoormusest. «Ülekoormuses töötamine pole jätkusuutlik ja selle tempoga, mis valitseb EMOdes, pole võimalik head ravikvaliteeti säilitada. Tegeleda tuleks noorte arstide kaasamisega ja suurendada lisaks valvemeeskonnale ka üleüldist EMO koosseisu,» tõdes dr Novak, kelle sõnul on oluline suurendada ka EMOde valmisolekutasu. Tiina Sats kinnitas, et tervisekassa on sel aastal üle vaatamas ka EMOde valmisolekutasu.