Vähisuremust saab vähendada vitamiiniga

Foto: Oziel Gómez, Pexels

Vitamiini D puudus on kogu maailmas laialt levinud ja eriti levinud on see vähihaigete seas. Aasta keskmisena on umbes 15 protsendil Saksa täiskasvanutest vitamiinitase veres madalam kui vaeguse lävi. Kolorektaalse vähiga patsientidel diagnoosisid teadlased 59 protsendil osalejatest vitamiini D3 vaeguse, mis tähendab ebasoodsama prognoosi riski tõusu.

Vitamiini D tarbimine võib vähendada vähki suremust elanikkonnas kaheteistkümne protsendi võrra – eeldusel, et vitamiini võetakse iga päev. See väide tuleneb 14 kõrgeima kvaliteediga uuringu hindamisest, mis viidi läbi Saksamaa vähiuuringute keskuses DKFZ ja milles osales kokku ligi 105 000 inimest.

Vitamiini lisamise võimalikke mõjusid ja vähi arengut või prognoosi on juba uuritud paljudes uuringutes. «Praeguste uuringute põhjal ei kaitse vitamiinivõtmine ilmselt vähi tekke eest, küll aga võib vähki suremise tõenäosust vähendada. Samas on varasemad vähktõve suremuse uuringud andnud väga erinevaid tulemusi ja meid huvitasid selle põhjused,» ütles Saksa vähiuuringute keskuse epidemioloog Ben Schöttker. 

Et uurida vitamiini efektiivsust elanikkonna vähisuremuse ja vähihaigete ellujäämise osas, viisid Ben Schöttker ja tema kolleegid läbi süstemaatilise kirjanduse otsingu. Nad analüüsisid ainult kõrgeima kvaliteediga uuringuid, mille osalejad olid juhuslikult määratud vitamiini kasutavasse rühma või platseeborühma.

Kui kõik 14 uuringut koondati, ei ilmnenud statistiliselt olulisi tulemusi, vähisuremuse vähenemine oli vaid 6 protsenti. Viie protsendi võrra kahaneb vähki haigestunute üldine suremus ja 7 protsendi võrra suremus just vähi tõttu. Kui aga uuringud jagati selle järgi, kas vitamiini D3 võeti iga päev väikeses annuses või suuremates annustes pikemate intervallidega, ilmnes suur erinevus. Neljas uuringus, kus aeg-ajalt kasutati suuremaid annuseid, ei olnud mingit mõju vähisuremusele. Seevastu kümnes uuringus, kus kasutati igapäevaseid annuseid, leidsid teadlased statistiliselt olulise 12-protsendilise vähisuremuse vähenemise.

Uuringutes kasutatud väikesed igapäevased annused olid 400 kuni 4000 RÜd päevas ja suuremad annused, mida manustati pikemate intervallidega, kord kuus või harvem, olid 60 000 kuni 120 000 RÜd.

Teadlased täheldasid 12-protsendilist vähktõve suremuse vähenemist nii siis, kui inimestel oli vitamiinivaegus kui siis, kui seda polnud. «Seetõttu võime eeldada, et nende inimeste puhul, kellel on tegelikult vitamiinivaegus, on mõju oluliselt suurem,» ütleb Ben Schöttker. Ta selgitab ööpäevaste annuste paremat efektiivsust toimeaine regulaarsema biosaadavusega, mis tekib ainult reaktsioonide kaudu organismis ja võib oletatavasti pidurdada kasvaja kasvu.

Vitamiin D vaegus tähendab, et vere 25-hüdroksüvitamiin D tase on 30 nmol/L (= 12 ng/ml).

Päevase tarbimise uuringute üksikasjalikum analüüs näitas veel, et vitamiiniravist said kõige rohkem kasu 70-aastased ja vanemad inimesed. Lisaks oli mõju kõige ilmsem, kui vitamiini D3 võtmist alustati enne vähidiagnoosi.

DKFZ epidemioloog ja ennetuse ekspert Hermann Brenner lisab: «See töö rõhutab vitamiini D3 manustamise suurt potentsiaali vähisurmade ennetamisel. Regulaarne tarbimine väikestes annustes on seotud peaaegu tühise riskiga ja väga madalate kuludega.»

Praegust tööd toetas Saksa Vähiabi.