Koroona mõju kohta tehti suur avastus

Valutav käsi. Pilt on illustreeriv Foto: Kittima05/Shutterstock

SARS-CoV-2 mõjutab tuhandeid geene, mis on seotud neuroloogiliste kõrvalekallete ja valuga isegi pärast viiruse kehast kadumist, tuvastasid Bostoni ülikooli, Siinai mäe Icahni meditsiinikooli ja New Yorgi ülikooli teadlased.

Kõnealune kahjustus võib olla Covidi-järgsete seisundite ehk pika Covidi sümptomite aluseks, sealhulgas puudutuse, rõhu, temperatuuri, valu, kipituse või surinate ebanormaalse tajumise põhjus, vahendab Medical Xpress.

«Mitmes uuringus on leitud, et suurel osal pika Covidiga patsientidest on ebanormaalne taju puudutuse, rõhu, temperatuuri ja valu suhtes kogu kehas. Meie töö näitab, et SARS-CoV-2 võib põhjustada püsivat valu üsna ainulaadsel viisil, rõhutades vajadust ravimite järele, mis on suunatud selle viiruse spetsiifilistele molekulaarsetele mehhanismidele,» selgitab uuringu üks autor dr Venetia Zachariou, Bostoni ülikooli meditsiinikooli farmakoloogia, füsioloogia ja biofüüsika õppetooli juhataja.

Kasutades eksperimentaalset mudelit, uurisid teadlased infektsiooni mõju puutetundlikkusele nii aktiivse nakatumise ajal kui ka veel tükk aega pärast infektsiooni taandumist. Seejärel võrdlesid nad SARS-CoV-2 mõju A-gripiviiruse  põhjustatud tagajärgedega.

Eksperimentaalses mudelis täheldasid nad sensoorse tundlikkuse aeglast, kuid järkjärgulist suurenemist aja jooksul – see erines oluliselt A-gripiviiruse mõjust, mis põhjustas aktiivse infektsiooni ajal kiiresti ülitundlikkuse, kuid taju muutus pärast infektsiooni normaalseks.

Teadlaste sõnul saab mudelit kasutada SARS-CoV-2 mõjutatud geenide kohta teabe saamiseks, pakkudes teadusringkondadele uudset teavet sensoorset infot töötlevate ajupiirkondade geenide avaldumise muutuste kohta mitu nädalat pärast nakatumist.

«Loodame, et see uuring pakub uusi võimalusi pika Covidi ja müalgilise entsefalomüeliidi / kroonilise väsimussündroomi somatosensoorsete sümptomite käsitlemiseks, millega tavameditsiin alles nüüd tegelema hakkab. Usume, et meie praegu avalikult kättesaadavad andmed võivad anda ülevaate paljudest uutest ravistrateegiatest,» lisab Zachariou.

Uuring avaldati ajakirjas Science Signaling.