Ühendkuningriigis sündisid beebid, kes kannavad kolme inimese DNAd

Inimese embrüod alates 13. elunädalast. Foto on illustratiivne Foto: Sille Annuk

Ühendkuningriigis sündisid esimesed beebid, kes kannavad kolme inimese kombineeritud DNAd, et takistada haruldaste geneetiliste haiguste pärimist, teatas kolmapäeval embrüoloogia ja viljastumisalaseid uuringuid reguleeriv amet (HEFA).

Ühendkuningriigis on sel viisil sündinud vähem kui viis last, andis HEFA teada, kuid perede identiteedi kaitsmiseks ei esitatud täiendavaid üksikasju, vahendab Medical Xpress.

2015. aastal sai Ühendkuningriigist esimene riik, kus võeti vastu õigusaktid, mis reguleerivad meetodeid, mis aitavad vältida vigaste mitokondrite – rakus leiduva energiaallika – edasikandumist imikutele. USAs teatati 2016. aastal maailma esimesest lapsest, kes sündis seda võimaldavat tehnikat kasutades.

Geneetilised defektid võivad põhjustada selliseid haigusi, nagu lihasdüstroofia, epilepsia, südameprobleemid ja intellektipuuded. Umbes üks 200st Suurbritannia lapsest sünnib mitokondriaalse häirega.

Teadlased võtavad kahjustunud mitokondritega naiselt munarakust või embrüost geneetilise materjali, mis seejärel kantakse üle doonormunarakku või -embrüosse, millel on terved mitokondrid, kuid millelt on eemaldatud ülejäänud võtme-DNA.

Seejärel viiakse viljastatud embrüo emakasse. Annetatud munaraku geneetiline materjal moodustab vähem kui ühe protsendi sellise meetodi abil sündinud lapse omast.

«Mitokondrite doonorravi pakub raske päriliku mitokondriaalse haigusega peredele võimaluse saada terve laps,» nenditi Ühendkuningriigi inimviljakuse ja embrüoloogia ameti kolmapäevases avalduses. Agentuur avaldas lootust, et Newcastle'i ülikooli teadlased avaldavad peagi ravi üksikasjad.

Suurbritannia nõuab, et kõik ravi saavad naised saaksid inimviljastamise ja embrüoloogia ameti loa. Ameti seisukoht on, et abikõlbulikuks osutumiseks ei tohi peredel olla muid võimalusi geneetilise haiguse edasikandumise vältimiseks.