/nginx/o/2022/10/26/14922296t1h54ae.jpg)
Südame pärgarterite ateroskleroos võib hakata kujunema juba varajases elueas ja kulgeda pikka aega sümptomiteta, vahendab ajakiri Eesti Arst. Taani teadlaste uuringus ilmnes, et ka sümptomiteta kulgeva koronaararterite lupjumisega kaasneb suur risk haigestuda südameinfarkti.
Taani teadlased jälgisid kolme ja poole aasta vältel 9470 Kopenhaageni piirkonna elanikku, kes olid vanuses 40 aastat või enam ning kel polnud südame isheemiatõve nähte. Kõikidele uurimisalustele tehti südame pärgarterite ehk koronaararterite kompuutertomograafiline (KT) uuring, kus eristati arterite obstruktiivset (valendik kitsenenud 50 protsendi või enama ulatuses) ja mitteobstruktiivset kahjustust. Kahjustust hinnati ulatuslikuks, kui haaratud oli kolmandik või enam «koronaarpuust».
Aterosklerootilist südame pärgarterite kahjustust ei leitud 5114 uuritul (54 protsendil), 3483-l (36 protsendil) leiti mitteobstruktiivne ning 936-l (10 protsendil) obstruktiivne arterikahjustus. Jälgimisperioodi vältel suri 193 ja südameinfarkti haigestus 71 uuritut. Suurem risk haigestuda südameinfarkti oli arteri obstruktiivse kahjustusega ja arterite ulatusliku kahjustusega uuritutel.
Uuringust järeldub, et isikutel, kel südame pärgarterite kahjustus oli kulgenud sümptomiteta, oli kuni kaheksa korda suurem risk haigestuda südameinfarkti kui isikutel, kel KT-uuringul koronaararterite kahjustust ei leitud. Vajalikud on edasised uuringud, et leida meetodid ateroskleroosi ennetusmeetmete tõhustamiseks ja asümptomaatilise koronaararterite ateroskleroosi avastamiseks, nendivad teadlased.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)