See muudab sääsemagnetiks

PM Tervis
Copy
Kuigi Eestist on leitud 34 pistesääseliiki, moodustavad vaid ühe liigi, metsasääse Aedes communis isendid pea kolmandiku meid sööma tulevatest sääskedest.
Kuigi Eestist on leitud 34 pistesääseliiki, moodustavad vaid ühe liigi, metsasääse Aedes communis isendid pea kolmandiku meid sööma tulevatest sääskedest. Foto: Urmas Tartes

Emassääse eest on võimatu peitu pugeda – ta jahib inimese ihuliikmeid armutu visadusega, lennates väljahingatava süsihappegaasi radadel, järgnedes samuti kehasoojusele- ja lõhnale. Mõned meist on aga erilised «sääsemagnetid», kelle ihu peab taluma ebaõiglaselt palju torkeid. Mis küll on osa inimestest sääskedele nii ligitõmbavaks muudab?

Rockefelleri ülikooli teadlased uurisid juhtivat teooriat, mis selgitaks sääskede eelistusi: nahal elavate mikroobidega seotud individuaalseid lõhnamuutusi, vahendab Phys.org. Hiljuti näitasid nad uuringus, et nahast eralduvad rasvhapped võivad tekitada «uimastava parfüümi», millele sääsed ei suuda vastu panna. Tulemused avaldati ajakirjas Cell.

«Sääsemagnetiks olemise ja nende rasvhapete suures koguses nahal esinemise vahel on väga-väga tugev seos,» ütleb dr Leslie Vosshall, Rockefelleri ülikooli professor ja Howard Hughesi meditsiiniinstituudi juhtivteadur.

Teadlased tuvastasid katsealuste rasus 50 molekulaarset ühendit, mis tõmbasid sääski rohkem. Nad avastasid, et niiöelda sääsemagnetid toodavad karboksüülhappeid palju kõrgemal tasemel kui sääskede jaoks vähem atraktiivsed vabatahtlikud. Need ained sisalduvad rasus, nahka niisutavas barjääris, ja nahal elavad bakterid kasutavad neid elutegevuseks, mille käigus tekib inimkehale ainulaadne lõhn.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles