ME SAAME HAKKAMA ⟩ Kõigi meele järele ei jõua keegi olla

Pettumus tekitab süü- ja häbitunnet, et minuga ei saa arvestada, ma olen alt vedanud. Foto: Shutterstock

Mis tunne on, kui oluline inimene ütleb, et ei, ma ei ole sinu peale pahane? Teoreetiliselt võiks tuju rõõmsaks minna, maad võiks võtta kergendustunne. Aga kui kõlab nii, et pahane ta ei ole, ent väga pettunud küll, siis tükib sageli pähe mõte, et olgu pahane, olgu lausa kuri, aga mitte pettunud.

Pettumus – tunne, et kellelgi on olnud meiega seoses mingid ootused, mis on nüüd luhta läinud – tekitab süü- ja häbitunnet. Minuga ei saa arvestada, ma pole olukorra kõrgusel, ma olen alt vedanud. Nii pettumus kui ka see, et inimestel on teiste suhtes ootused, on ju väga normaalne elu osa. Sotsiaalsete elukatena ei saa me püsida, kui lubadusi murtakse või kui kaaslase käitumine pole ennustatav.

Ometi on inimestel vahel teiste suhtes ootusi, mis pole ellujäämisega kuidagi seotud. Ja nii mõnedelgi meie seast on hingesügavuses kogu aeg kriipiv tunne, et meiega pole keegi kunagi rahul. Et meiega on pidevalt midagi viltu, midagi teeme kogu aeg valesti. Võib-olla ainult täiuslikkus päästaks sellest tundest – aga täiuslikkust ei ole ju võimalik saavutada.