Kõik, mida peab teadma salakavalast UV-kiirgusest

Liigne päevitamine ei ole nahale hea. Kindlasti tuleb kasutada päikesekaitsekreemi Foto: Shutterstock

Päike on kui hea sõber, kelle seltsis veedetud suvi aitab jagu saada talvekülmast, haigustest ja stressistki. Et aga sõber vaenlaseks ei muutuks, tuleb enne temaga kohtumist üht-teist teada ja meeles pidada.

Nii rannaliival, solaariumis kui ka mujal päevitades tuleb terviseohutuse pärast arvestada UV-kiirguse intensiivsust ja doosi. On kolme liiki kiirgust: UVA, UVB ja UVC.

UVA-kiirguse toimel paranevad ainevahetus ja vereringe, suurenevad koormustaluvus ja töövõime, tugevneb immuunsus, nahk päevitub ja naha sarvkiht pakseneb. UVA-kiirgus tungib tänu pikemale lainepikkusele sügavamale nahka, tekitab päevitamisel kiiret nahapunetust ja pigmendilaike. UVA põhjustab varast naha vananemist, häireid inimese immuunsüsteemis ning suurendab oluliselt nahavähi ohtu. UVA-kiirgus on võrdselt intensiivne nii suvel kui ka talvel.

UVB-kiirguse toime sõltub paljudest teguritest: aasta- ja kellaajast (intensiivsuse kõrgaeg on kell 11 kuni 15), õhutemperatuurist jne. Kuna sel kiirgusel on lühem lainepikkus, ei jõua see naha pealispinnast ehk marrasknahast kaugemale. Seetõttu aitab mõistlikes kogustes saadud UVB-kiirgus tõsta naha kaitsevõimet, kuna soodustab pigmendi tekitamist. Selle tulemuseks on nähtav päevitus.

UVB-kiirgus soodustab organismis D-vitamiini tekkimist, hävitab õhus haigustekitajaid, tugevdab immuunsust. Samas võib ülemäärase kiirgusega kaasneda päikesepõletus, geenimutatsioonid, immuunsüsteemi nõrgenemine, melanoomid ja nahavähk, kroonilised silmakahjustused, naha vananemine ja paksenemine.

UVC-kiirgus neeldub osoonikihis ja maapinnani ei jõua, küll aga võidakse sellega liialdada solaariumides, edastab terviseamet.

UV-indeksi väärtuse kasvades suureneb oht inimese nahale ja silmadele ning kahjustused tekivad kiiremini. UV kiirguse päevadoosid on meie laiuskraadidel suuremad suvel, kevadisest pööripäevast kuni sügisese pööripäevani. UV-indeksi väärtused varieeruvad päeva jooksul, indeks on kõige kõrgem mõne tunni vältel keskpäeval. UV-kiirgus muutub ohtlikuks ja tekitab nahapõletusi paljudel inimestel, kui UV-indeks kerkib üle 6. Õrna nahatüübiga inimesed peaksid päikesekaitsekreeme kasutama juba siis, kui UV-indeks kerkib üle 3-4.

UV-indeksit saad vaadata keskkonnaagentuuri kodulehelt. 

Eestis seni kõrgeim UV-indeks 8,6 on mõõdetud 2008. ja 2011. aasta suvel Tõraveres.

Puhkuseveetjad Vahemere maades, Aafrikas, Kanaaridel ja teistes lõunamaades peavad arvestama, et kõrge päikesega ja veel liivarandadel mere ääres võib UV-indeks olla ka üle 10. Eriti intensiivne on UV-kiirgus kõrgmägedes lumega.

Kui liiga palju päikest võib inimesele halba teha, siis ka liiga vähe päikest pole tervislik. Nimelt D-vitamiini loomulik süntees organismis toimub UV-B kiirguse toimel inimese nahas. Piisava päevase D-vitamiini koguse sünteesiks vajalik, käsivarte ja näonaha kaudu saadav kiirgusdoos on paar korda väiksem kui on minimaalne põletust tekitav doos. Seega näiteks, kui UV-indeks on 1, siis tuleks iga päev olla õues vähemalt tund aega. D-vitamiini tähtsus kaltsiumi ainevahetusele ja selle puudusest tulenevad tugiaparaadi haigused (rahhiit) on hästi teada. Kuid viimasel ajal on leitud epidemioloogilistes uuringutes seoseid UV-kiirguse taseme vähesuse ja teatud tüüpi vähi ning autoimmuunhaiguste tekke riski vahel. Oht võib olla isegi suurem, kui oht liigpäevitusest suvel. UV-kiirguse vähesuse tõttu talve poolaastal on hakatud rääkima «D-vitamiini talvest», mis kestab Eestis novembrist veebruarini, kirjutab keskkonnaportaal.