Psühholoog annab nõu, kuidas emaks saades oma vaimset tervist hoida

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Emadus on naise elus kahtlemata tohutult eriline teekond, mida saadavad nii ülevad hetked kui ka rasked ajad. Arendavate mänguasjade ettevõtte «Nupu» asutaja Karol Karu rääkis psühholoog Rebecca Põldmaga, kuidas saada emadusega hakkama nii, et rasked ajad ei varjutaks ilusaid hetki igas päevas. Emade vaimne tervis on teema, mis saab liiga vähe tähelepanu, kuid puudutab meid kõiki vähemal või suuremal määral.

Idee lapsega kodus olemisest tundub enne pere loomist ilus unistus täis rõõmsaid hetki, kohvikutes käimist ja õues jalutamist. Tihti on reaalsus üpris teistsugune. Rõõmsaid hetki on ja väljas käia saaks ka, aga tegevuste ettevõtmine tundub suur eneseületus. Miks see nii on?

Suuresti on idee rõõmsatest hetkedest, kohvikutes käimisest ja muust lõbusast enne laste saamist loodud ainuisiku vaatepunktist. Enne lapse saamist ei ole võimalik väga ette kujutada seda kohustuste pagasit, mis igapäevaselt kuklas istub - väsimust ning iseenda «mitte-ideaalselt-täidetud-tassi». Seega kohanemine on äärmiselt oluline: ei ole vaja unetundide arvelt kohvikus käia, sest «sõbranna küll suutis». Kui enda tass on juba natuke rohkem täis, siis on ka rõõmsad hetked rõõmsamad.

Sotsiaalmeediast ja teistelt lapsevanematelt võivad tulla ebarealistlikud ootused beebi/lapse arengu suhtes. Ilusaid pilte vaadates, et teistel emadel on nii kodu, ise kui ka laps hoolitsetud ning jõuavad veel ka tööd, trenni jms teha. Samal ajal oled ise päev otsa pidžaamas ega pole kordagi sooja toitugi söönud. Selline võrdlemine tekitab läbikukkumise tunde. Kuidas taolisest võrdlemisest ja kõrgetest ootustest lahti saada?

Kõige tõhusam, aga ka ekstreemsem soovitus on see, et ära tarbi sellist sisu. Praegusel hetkel on sotsiaalmeediasse tekkinud palju ka ausaid emasid, kes räägivad väga avatud kaartidega raskustest, mis lapsega kaasnevad. Oluline on kuklas pidada ka seda, et kui palju Sina ise postitaksid sotsiaalmeediasse sassis kodu, ära nutetud silmi ja pesemata juukseid. See, et seda ei ole näha, ei tähenda, et on mingi hulk emasid, kellel selliseid raskuseid üldse ei ole.

Tihti on kõige raskem hetkedel, kui pole enda jaoks aega võtnud, sõpradega või kasvõi üksi kuskil käinud. Mis võiks aidata, kui pole ka üldse soovi ega energiat õhtul kuhugi minna?

Alati ei pea see enda hetk olema sotsiaalsus. Aga oluline on planeerimine. Kasvõi korra kuus näiteks massaaži aja broneerimine on see, mis ühel raskel päeval aitab fookust paigas olla. Hea on teada, et tulemas on midagi, mis viib Sind emaduse rutiinist välja. Kasvõi tunnikeseks. Samuti nagu ikka - oluline on teha asju, mis meie vaimsele tervisele head on. Ja vahetevahel peab end sundima. Täpselt samamoodi, nagu ei jaksa alati trenni minna, ei jaksa alati ka sõpradega kohtuda. Aga kui koduvälisest sotsiaalsusest on suur puudus, vaimne tervis kannatab ja tass on tühi, siis mõtleksin ikkagi sotsiaalsuse suurendamisele vaatamata esmasest motivatsioonipuudusest.

Laste saamine paneb paarisuhte korralikult proovile. Põhiline väljaelamine käib just paarilise peal. Kuidas saada suhe korda, kui tugivõrgustik ei ole suur ega kahekesi kohtingule minemine pole võimalik?

Paariteraapia! Väga hea koht, kus leida paarisuhtest üles ressursid, mis stressirohketel aegadel kasutust ei leia.

Kuidas turgutada enesekindlust, kui see on pärast laste saamist langenud? Karjääriauk ja vähenenud suhtlemine on tekitanud tunde, et enam ei oska tööd nii hästi kui varem ning mõned kolleegid on selle ajaga järele jõudnud/eest ära liikunud.

Eneseareng! Laps ei tähenda, et naise elu peab seisma jääma. Kes soovib pühenduda 100 protsenti lapsele, võib seda teha. Kes soovib end edendada, saab seda teha. Ühiskonna standardid on need, mis enesekindlusele siinkohal suure paugu panevad - oluline on enda jaoks välja mõelda, mida Sina tahad, mitte mida kolleeg, kellel lapsi pole, on suutnud saavutada.

Loe pikemat intervjuud SIIT.

Kuhu pöörduda abi saamiseks?

• Perearst
• https://rasedus.ee/
• https://lahendus.net/
• https://peaasi.ee/

Kui tegemist on pakilise murega, siis helista:

• Lasteabi: 116111 (24h)
• Ohvriabi telefon 116 006 (24h)
• Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon: 116 123 (igapäevaselt kell 14-24)
• Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-07)
• Kiirabi: 112 (24h)

Või pöördu erakorralisele vastuvõtule:

• Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 650 (24h) Paldiski mnt 52
• Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24h) Raja tn 31
• Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24h) Ristiku tn 1
• Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24h) Jämejala, Pargi tee 6
• Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24h) Haigla 1
• Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24h) Ahtme mnt 95