Kevad tähendab paljude jaoks intensiivset eksamite perioodi, mil on tihtipeale vaja meeles pidada nii palju fakte, et see tundub peaaegu et võimatu. Õnneks on lisaks mälu treenimisele võimalik ka erinevate preparaatide abil oma efektiivsust turgutada, ütleb apteeker Kerli Valge.
Üks, mida paljud õppurid enne eksameid kardavad, on see, et pingeolukorras unustavad nad kõik oma varasemalt õpitud teadmised. Et mälu ei streigiks ega halveneks, tasub teda toita ja vajadusel turgutada nii looduslike vahenditega kui ka apteegis müüdavate toidulisanditega. Mida võiks teha selleks, et mälu eksamite perioodil ja ka muul ajal tippvormis oleks?
Hea uni: kui palju peaks magama?
Parim, mida oma mälu heaks teha saab on magada korralikult. Mitte üksnes enne olulisi eksameid või tööintervjuusid, vaid kõikidel öödel. Piisavad unetunnid aitavad paremini esineda, parandada mälu ja vähendada stressi ning väsimust. Magamise ajal konverteerib aju fakte lühiajalisest mälust pikaajalisse mällu. Une käigus töötleb aju omandatud informatsiooni ja talletab selle. Nii on oluliselt lihtsam õpitut meenutada.
Unepuuduse all kannatades makstakse lõivu ka loovuse pealt, samuti väheneb probleemide lahendamise ja kriitilistele olukordadele reageerimise võime. Seetõttu ongi oluline magada soovituslikud kaheksa tundi päevas.
Kui aga inimene on vaatamata korralikule unele endiselt hajameelne, loid ja kannatab keskendumisraskuste käes, võivad need sümptomid olla põhjustatud näiteks rauapuudusest. Madal vererõhk, valulik keel, lõhed suunurkades, söögiisu vähenemine, peavalu ja haprad küüned – räägivad enda eest.
Rauapuuduse korral tuleb süüa rohkem lihatoite, kaunvilju, rohelisi maitsetaimi ja ka näiteks metsmaasikaid ning vajadusel kasutada rauapreparaate. Tasub meeles pidada, et raua paremaks imendumiseks ei tohiks samaaegselt võtta kaltsiumit sisaldavaid toidulisandeid, samas võiks suurendada tarbitava C-vitamiini hulka.
Korralik toitumine: kas B-grupi vitamiinid päriselt aitavad?
Aju on elutähtis organ, mille toimimiseks on vaja hulgaliselt erinevaid toitaineid. Olenemata vanusest mängib toitumine mälu toetamise juures olulist rolli. Erinevad uuringud näitavad, et tervislik toitumine, mis sisaldab rohkelt aed- ja puuvilju ja rasvast kala, aitab vähendada mäluhäirete riski.
Mõttetööd ergutavad hästi B-rühma vitamiinid, mida leidub banaanis, kuivatatud ploomides, päevalilleseemnetes, mandlites, täisteratoodetes ja leht-, aed-, kaun-ja juurviljades. B-vitamiinide nappus võib häirida närvisüsteemi tööd. B5-vitamiin toetab mälu, eriti koos koliini ehk B4-vitamiiniga. B-rühma vitamiinid on aju tööks äärmiselt vajalikud, kuna aitavad glükoosi energiaks muuta ning seeläbi ära hoida väsimust ning meeleolumuutuseid.
Kõige olulisem on siiski tasakaalustatult toituda: süüa kindlasti hommikusööki ja vähemalt viis peotäit puu- ja köögivilju päevas ning tarbida vähem soolaseid ja rasvaseid sööke.
Abi apteegiriiulilt: millele pöörata tähelepanu?
Mälu turgutamiseks leiab apteegist ka terve hulga spetsiaalseid nn mälupreparaate, mis sisaldavad just närvisüsteemi talitlust, vaimset tasakaalu ja mälu toetavaid aineid. Hea koostise poolest on kiidetud näiteks:
Neuro+ kompleksi, mis täiendab organismi tasakaalustatult oluliste vitamiinide, mineraaltoitainete ja taimsete koostisosadega, sisaldades muuhulgas märkimisväärses annuses D3 vitamiini. Neuro+ sobib igas vanuses õppijatele ja vaimse töö tegijatele.
Clear Brain. Peale B-grupi vitamiine, ClearBarin sisaldab ka taimseid ekstrakte ning joodi. Jood aitab kaasa normaalsele närvisüsteemi kognitiivsele talitlusele.
Doppelherz Aktiv Letsitiin. Koostises olevad B-grupi vitamiinid aitavad kaasa normaalsetele psühholoogilistele funktsioonidele ja närvisüsteemi talitlusele, ning E vitamiin aitab kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest.
Neurozan. Tänu oma universaalsele koostisele Neurozan sobib nii õppuritele, kui eakatele ja kõigile intensiivse õppe-, vaimse töö- või pingeperioodil.
Tavalisest suurem väsimus ja keskendumishäired võivad märku anda ka letsitiini puudusest. Letsitiini peetakse ajuvitamiiniks, mis on närvirakkude toitaine ning soodustab mälu- ja kontsentreerumisprotsesse. Letsitiin aitab kaasa ka vitamiinide A, D, E ja K omastamisele ning mängib seetõttu suurt rolli aju ainevahetuses, varustades lihaseid ja närvikudesid hapnikuga. Hea tervise ja mitmekülgse toitumise korral sünteesib letsitiin end inimorganismis ise, kuid psüühiline ja füüsiline koormus tõstavad letsitiinivajadust.
Väsimuse ja kurnatuse vastu aitab ka magneesium. Mälu toetab ning ajutegevust ja keskendumisvõimet soodustab aga ka hõlmikpuu ehk ginkgo biloba, mida on Hiina meditsiinis juba aastasadu erinevate tervisehädade korral kasutatud. Ginkgo biloba preparaate soovitatakse võtta nii eakatel inimestel ajutegevuse funktsionaalsete häirete korral kui ka noorematel inimestel kiire vaimse väsimuse, nõrga keskendumisvõime, reageerimiskiiruse aeglustumise, mälulünkade ja unustamise ja nõrgenenud algatusvõime korral.
Enne toidulisandi ostmist tasub kindlasti apteekriga nõu pidada. Tasub teada ka seda, et mälu parandavate preparaatide võtmisel on oluline järjepidevus, kuna mälu parandavad preparaadid on pikatoimelised ning mõju võib avalduda alles paari kuu möödudes.
/nginx/o/2017/09/08/7076529t1ha132.png)