Levinud viirus võib soodustada hulgiskleroosi teket
18. mai 2023, 12:01
/nginx/o/2023/04/13/15252996t1hceb9.jpg)
Rootsi Karolinska instituudi teadlased on leidnud täiendavaid tõendeid selle kohta, kuidas Epstein-Barri viirus võib vallandada hulgiskleroosi või soodustada haiguse progresseerumist. Ajakirjas Science Advances avaldatud uus uuring näitab, et osal inimestest on viirusevastased antikehad, mis ründavad ekslikult olulist aju- ja seljaaju valku.
Epstein-Barri viirus (EBV) on herpesviirus, mis nakatab enamikku inimestest varases eas ja jääb seejärel kehasse, tavaliselt sümptomeid põhjustamata. See on üks levinumaid viiruseid – üle 90 protsendi maailma elanikkonnast on nakatunud Epstein-Barri viirusse. Enamik inimesi nakatub lapsepõlves, sümptomeid esineb vähe või üldse mitte, kuid noortel täiskasvanutel põhjustab viirus sageli nakkuslikku mononukleoosi, mida tuntakse ka suudlemishaigusena.
Seos Epstein-Barri viiruse ja neuroloogilise haiguse hulgiskleroosi vahel avastati aastaid tagasi. Üha rohkem tõendeid, sealhulgas kaks eelmisel aastal ajakirjas Science and Nature avaldatud artiklit, viitavad sellele, et EBV-nakkus eelneb hulgiskleroosile ja et sellega võivad olla seotud viirusevastased antikehad. Siiski näivad molekulaarsed mehhanismid patsientide hulgas varieeruvat ja on olnud suuresti teadmata.
«Hulgiskleroos on uskumatult keeruline haigus, kuid meie uuring annab olulise tüki puslest ja võib selgitada, miks mõnel inimesel haigus areneb,» ütleb Karolinska instituudi kliinilise neuroteaduse osakonna järeldoktor Olivia Thomas pressiteates. «Oleme avastanud, et teatud Epstein-Barri viiruse vastased antikehad, mis tavaliselt võitleksid infektsiooniga, võivad ekslikult rünnata aju ja seljaaju ning põhjustada kahjustusi.»
Valesti tegutsevad antikehad
Teadlased analüüsisid enam kui 700 hulgiskleroosiga patsiendi ja 700 terve inimese vereproove. Nad leidsid, et antikehad, mis seonduvad Epstein-Barri viiruse valguga EBNA1, võivad seonduda ka ajus ja seljaajus sarnase valguga CRYAB, mille roll on vältida valkude kuhjumist rakulise stressi tingimustes, nagu põletik. Vale sihtmärgi võtvad, ristreaktiivsed antikehad võivad kahjustada närvisüsteemi ja põhjustada hulgiskleroosi tõsiseid sümptomeid, sealhulgas tasakaalu-, liikuvusprobleeme ja väsimust. Antikehi esines umbes 23 protsendil hulgiskleroosiga patsientidest ja seitsmel protsendil kontrollgrupist.
«See näitab, et kuigi need antikehavastused ei ole haiguse arenguks vajalikud, võivad need olla seotud haigusega kuni veerandil hulgiskleroosiga patsientidest,» ütleb Thomas. «See näitab ka suurt erinevust patsientide vahel, rõhutades vajadust isikupärastatud ravimeetodite järele. Praegused ravimeetodid on tõhusad hulgiskleroosi kollete vähendamisel, kuid kahjuks ei saa ükski haiguse progresseerumist ära hoida.»