Teeme selgeks: millised koostisosad niisutavad nahka kõige tõhusamalt?

Et näonahk püsiks alati särav ja kaunis, tuleks kindlasti muuta oma toitumist ja eluviisi. Foto: Shutterstock

Soojade päikesepaisteliste ilmadega saab nahk rohkem päikest ning kipub sagedamini kuivaks muutuma. Kuivuse ja vananemisilmingute ennetamiseks vajab niisutamist igas seisundis nahk. Apteegi konsultant annab nõu, mida jälgida niisutava kreemi valikul ja missugused koostisosad on kõige tõhusamad.

Benu apteegi konsultant Marite Talbre sõnul on vesi üks tähtsamaid komponente organismis ja nahaniiskuse vähenemisel võivad ilmneda probleemid kõikidel nahatüüpidel, mitte ainult kuival nahal. «Näiteks aastaaja vaheldumisel võib nahk hakata vähem niiskust siduma. Naha pindmine verevarustus on aeglasem ja tulemuseks ongi ketendav ja sügelev nahk,» selgitab Talbre. Ta lisab, et ka normaalse ja rasusema naha puhul võib tekkida pindkuivus ehk nahk hakkab ketendama, narmendama, lokaalselt punetama ja läheb karedaks.

«Nägu on meil katmata igal aastaajal ning saab seetõttu kõige rohkem kahjustada. Lisaks kuivatavad nahka välised ärritajad nagu saaste ja ilmastik, aga ka ebatervislik elustiil,» räägib Talbre. «Järjepidev niisutamine tagab nahas vajaliku niiskuse, mis hoiab nahka elastsena ja lükkab edasi miimikakortsude ilmnemise.»

Milliseid koostisosi peaks kreemipurgilt otsima?

Kosmeetikakonsultandi sõnul tasuks niisutavaid kreeme valides tähelepanu pöörata koostisosadele. «Viimasel ajal on palju räägitud hüaluroonhappest kui nahaomasest ainest. Nahk koosneb niinimetatud pärisnahast ja alusnahast. Hüaluroonhape on tähtis element just pärisnaha jaoks ning tõmbab vett endasse nagu švamm,» selgitab Talbre, kuidas populaarne koostisosa toimib.

Kosmeetikakonsultandi sõnul on hüaluroonhape hea koostisaine, mida kreemipurgilt otsida, kuid samas ei saa unustada tõhusa toimega uureat. Ka glütseriin ja glükoolhape on väga olulised niisutavad koostisosad, mida kreem võiks sisaldada. «Need ained on väga head niisutajad. Glütseriin on neist kõige odavam koostisaine, kuid ka seda ei tasu niisutajana sugugi alahinnata,» räägib konsultant.

Niisutust vajab igasugune nahk

Kosmeetikakonsultandi sõnul tasuks tunda oma naha eripärasid. «Kuivemale nahale on mõeldud eelkõige kreemjate tekstuuridega tooted, kombineeritud ja rasusele nahatüübile sobivad paremini kergemad kreemid, geelid ja emulsioonid,» selgitab Talbre. Ta lisab, et ka aknetoodetes on niisutavad koostisained, mis aitavad hoida põletikus naha niiskustaset.

Kui ilmneb, et niisutav kreem tekitab nahal ebamugavust, näiteks pärast toote kasutamist hakkab nahk kipitama, tekivad vistrikud, ummistuvad poorid või nahk on endiselt kuiv, tasuks kosmeetikakonsultandi sõnul esmalt üle vaadata, missugusele nahatüübile on toode mõeldud. «Väga kuiva naha puhul ei tasu osta kreemi, mis on mõeldud kombineeritud ja rasusele nahale. Ja ka vastupidisel juhul ei pruugi toode soovitud efekti anda,» selgitab Talbre.

Niisutava kreemi kasutamise sagedus sõltub tema sõnul jällegi naha seisundist ja nahatüübist. «Normaalse naha puhul piisab tavaliselt sellest, kui kasutada niisutavat toodet kord päevas,» räägib kosmeetikakonsultant. Ta lisab, et kuiva naha puhul tuleks niisutajat kasutada kaks korda päevas. «Ülikuivad ja atoopilised nahatüübid vajavad erihooldust - vastavaid toimeaineid ning mitu korda päevas kreemitamist,» rõhutab ta erisusi.

Kui kreemist üksi jääb väheks, soovitab kosmeetikakonsultant kasutada näokreemi all lisaks ka seerumit või turgutada nahka vastavate iluprotseduuridega. «Hommikuti seerumi kasutamine annab nahale pikaaegse niisutuse, meik püsib kaunim ja värskem õhtuni,» soovitab Talbre.

Apteegi konsultant rõhutab, et naha kuivust ei saa likvideerida vaid välispidise kreemitamisega ning soovitab kindlasti üle vaadata elustiilist tulenevad riskifaktorid ja toitumise. «Toitumisel on tähtis osa selles, kuidas me ennast tunneme ja millised välja näeme. Kehv toitumine viib omakorda tasakaalust välja hormoonsüsteemi ning need muutused peegelduvad paratamatult ka nahaseisundis,» hoiatab Talbre.

Päikesekaitse on naha kahjustuste vältimiseks esmatähtis

Kosmeetikakonsultant tuletab meelde, et päikesekiirguse meelevallas ollakse igasuguse ilmaga ning seetõttu tuleks päiksekaitse vahenditega nahka kaitsta nii nahavähi ja pigmendilaikude tekkimise kui ka enneaegse vananemise eest. «Ultraviolettkiirgus tungib maapinnani ka läbi pilvede ja päikesepõletuse võib saada ka varjulises kohas,» selgitab Talbre.

Tema sõnul sõltub päikesekaitse toote SPF ehk naha päikesekaitse faktori valik naha seisundist ja ajast, kui kaua päikese käes viibitakse. «Tihti kuulen naisi rääkimas, et nad ei ole rohkem päikese käes kui tööle minnes ja tulles. Või siis nad ei päevita, aga teevad aias tööd. Kuid päike paistab samamoodi rannas ja linnas,» tõdeb Talbre. Ta soovitab kasutada päikesekaitsefaktoriga toodet ka siis, kui jalutatakse 15 minutit lauspäikeses tööle. Päikesekaitse on sees paljudes päeva- ja jumestuskreemides. «Soovitan oma kosmeetikakott tähelepanelikult üle vaadata ja teha kindlaks, missugustele toodetele on päikesekaitse ja SPF märgitud,» soovitab Talbre.

Tema sõnul tuleks päikesekreem nahale kanda umbes pool tundi enne päikese kätte minekut ning uuesti lisada kahe tunni möödudes, unustamata labakäsi ja jalgu. «Mida suurem on SPF number, seda rohkem aega kulub päikesepõletuse tekkimiseks. Päikesekreemid, mida kasutatakse piisavas koguses ja koos teiste päikesekaitse meetoditega ning mille SPF jääb vahemikku 30-50, vähendavad ka fotovananemist. Lapsed ja vanurid peaks seetõttu kasutama päikesekreemi, mille SPF on 50,» selgitab Talbre. «Sellegipoolest tasub meeles pidada, et ükski päikesekaitsekreem ei kaitse ultraviolettkiirguse eest täielikult, vaid pigem aitab kiirguse mõju vähendada.»

Artikkel ilmus esimest korda 20. mai 2023.