/nginx/o/2021/01/21/13587372t1heec8.jpg)
Mikrogliia, aju immuunrakkude alamhulk mängib rolli aju varases arengus, tunnetus- ja mäluprotsessides. Ajakirjas Nature Neuroscience avaldatud uue uuringu leiud annavad parema ülevaate nende rakkude toimimisest ja võivad sillutada teed uutele meetoditele näiteks Alzheimeri tõve ravis.
Mikrogliia puhul on tegu kesknärvisüsteemi kõige tähelepanuväärsemate immuunrakkudega – need moodustavad umbes 10 protsenti ajurakkudest. Need on esimesed rakud, mis reageerivad, kui midagi on valesti, näiteks infektsioon või põletik.
Terves ajus on mikrogliia rakud äärmiselt dünaamilised, liikudes ajus pidevalt, et kontrollida selle funktsionaalseid kudesid. Need reguleerivad aju arengut, aitavad säilitada neuronaalseid võrgustikke ja parandada vigastusi. Düsfunktsionaalset mikrogliiat on seostatud ajuhaigustega, alates neurodegeneratiivsetest häiretest nagu Alzheimeri tõbi kuni ajukasvajateni.
Soome Helsingi ülikooli teadlaste juhitud töörühm koostöös Rootsi Karolinska instituudi ja Hispaania Sevilla ülikooliga on hiirte mikrogliiat lähemalt uurinud ja avastanud, et mitte kõik mikrogliiad ei täida samu funktsioone.
«Tunnetus ja mälu on olulised komponendid selles, mis teeb meist inimese, ning mikrogliia on vajalik aju nõuetekohaseks arenguks ja funktsioneerimiseks,» ütles Vassilis Stratoulias, uuringu juhtivautor ajakirjas New Atlas. «Kognitiivne langus on neurodegeneratiivsete ja psühhiaatriliste seisundite, nagu Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi, skisofreenia ja depressioon, tavaline tunnus.»
Meeskond soovis mikrogliia olulist rolli ajuhaiguste korral uurida molekulaarsel tasandil.
Mikrogliia on seotud peaaegu kõigi ajupatoloogiatega, mistõttu on need peamised uued ravisihtmärgid, ütles Mikko Airavaara, üks uuringu kaasautoritest. «Nende rakkude fundamentaalse bioloogia mõistmine aitab luua uusi suundi ravimite väljatöötamiseks, et ravida praegu ravimatuid ajuhaigusi.»
Täiustatud pildistamistehnikaid kasutades uurisid teadlased hiirte ajusid ja leidsid mikrogliiarakkude alamhulga, mida nimetatakse ARG1+ mikrogliiaks ja millest tekib ARG1 ensüüm. ARG1+ mikrogliiat leiti suurel hulgal varajases aju arengus ja vähem täiskasvanud hiirtel, mistõttu teadlased jõudsid järeldusele, et need on aju arengu ja neuronaalsete radade kujundamisel kriitilised.
Oluline on see, et ARG1+ mikrogliia leiti ajus teatud piirkondades, peamiselt eesajus, mis on ühendatud hipokampusega, mis mängib õppimises ja mälus suurt rolli. Hiired, kellel puudus ARG1 ensüüm, olid vähem valmis uusi keskkondi uurima, mis näitab teadlaste sõnul kognitiivseid defekte.
Kui teadlased blokeerisid hiirtel ARG1 geeni, märkasid nad huvitavat soopõhist erinevust. Emastel hiirtel, kellel puudus ARG1+ mikrogliia, oli pikaajaline mälu oluline kahjustus, mida isastel ei täheldatud. See leid on kooskõlas sellega, mida on täheldatud inimestel: naistel on Alzheimeri tõve tekke tõenäosus kaks korda suurem kui meestel.
Kuigi mikrogliiat on viimastel aastatel hakatud nägema Alzheimeri tõve arengu ühe võtmena, on vaja täiendavaid uuringuid, enne kui saab luua seose haiguse ja ARG1+ mikrogliia vahel. Sellest hoolimata annavad selle uuringu tulemused parema ülevaate neurodegeneratiivsete haiguste aluseks olevatest mehhanismidest ning avavad uksed uudsete ravimeetodite väljatöötamiseks.
