/nginx/o/2023/05/19/15333492t1h1671.png)
Armastus teeb haiget – see fraas on nii kulunud. Võiks olla üleni vale, panna mõistmatusest õlgu kehitama. Ometi võib juhtuda täiesti ootamatult, et inimene leiab end suhtest, kust mõistusega olukorda analüüsides oleks kõige targem jalga lasta, ent ometi hoiab siiras ja sügav armastus teda otsekui takjaga suhtes kinni.
Jah, tegu võib olla vägivaldse suhtega, kus lähevad käiku käed ja koledad sõnad, aga kus vahepeal on ka ilusaid hetki või on need hetked veel alles mälestustes. Miks ta siis ei lahku? Seda küsitakse vägivaldse suhte puhul sageli. Ometi on ka teisi suhtevariante, kus hingevalu ja negatiivset on palju rohkem kui toredat, aga kust samuti on raske lahkuda. Klassikaline näide on see, kus üks kaaslane korduvalt teist petab, olgu siis armukest pidades või aina rahaga slikerdades. Ka töösse uppumine ning partneri täiesti unarusse jätmine on suhte jaoks väga karm.
Üks on oma vajadused allutanud teisele
Partneri raske psüühikahäire (sh sõltuvus või isiksusehäire) võib samuti muuta suhte põrguks – ka täiesti ilma vägivallata –, aga kui kallist inimesest hoolitakse ja häire taga nähakse ikkagi ka armsaid jooni, on lahkuda üliraske. Kõigile taolistele suhetele on ühiseks nimetajaks see, et üks pool on suhtes pidanud kõik oma vajadused allutama teisele, sageli vastutab ta suhte, kõigi (kaasa arvatud laste) emotsionaalse ja vahel ka materiaalse hakkamasaamise eest ning peab tihti kõndima otsekui üliõhukesel jääl, et partnerit mitte ärritada.
Painavaks muutunud suhtes hoiavad inimesi kinni väga erinevad asjaolud. Üks sagedasemaid on unistus, et ehk kallim ikka muutub. Lõpetab löömise, unustab armukese, leiab üles kodutee, otsib abi teraapiast või hakkab jälle rohtu võtma. Lubadusi jagatakse tihti kõvasti. Praegu on lihtsalt raske aeg, aga homme muutun. Ajad muutuvad, küll sa näed. Me saame veel õnnelikuks, kui armastatakse, siis ju toetataksegi üksteist.
Sageli käib selle lootuse juurde ka mõtteviis, et kui kõrval olev inimene piisavalt pingutab, on sõbralikum, motiveerivam – lihtsalt parem –, siis nii asjad paremaks saavadki. Paraku on see enamasti tühi lootus.
Sageli käib selle lootuse juurde ka mõtteviis, et kui kõrval olev inimene piisavalt pingutab, on sõbralikum, motiveerivam – lihtsalt parem –, siis nii asjad paremaks saavadki. Paraku on see enamasti tühi lootus. Jah, inimeste käitumine mõjutab üksteist, aga omadega täiesti puntrasse sattunud inimene peab ikkagi ise tahtma muutuda. Kallima pingutused tekitavad tihti vaid kohustuslikust tänumeelest tingitud trotsi ja vastupanu.
Hirm olla isekas ja ebalojaalne
Suhtes hoiab kinni ka mälestus ühistest ilusatest aegadest ja see, et kõige valu kiuste nähakse kallimas endiselt tema armsaid omadusi. Erinevad uskumused – eks kõigil ole raskusi, suhetest niisama ei loobuta, mida minust muidu arvatakse – võivad samuti mõjuda ankruna.
Ühised lapsed ja praktilised põhjused – majalaen, võimalik hooldusõiguse vaidlus, sisseharjunud elustiil ja hirm üksi hakkamasaamise eest – mängivad samuti olulist rolli. Ja muidugi hirm olla isekas ja ebalojaalne. Kuidas ma jätan maha inimese, kes teeb mulle küll haiget, aga kelle tausta ma ju tean? Kellega olen olnud nii kaua koos? Kas ma olen südametu, hoolimatu, julm – ei ole ju? Tean, milliseid raskusi ta on ise pidanud läbi elama. Tean ta lapsepõlve, tema diagnoosi, tema käitumise loogikat.
Lojaalsusega seostub vahel omal vildakal moel ka see, et kas on lahkuminekumõtteid kaalunud partnerile otse mõista antud või ääri-veeri viidatud, et põhjavajuv partner teeb enda või kellegi teisega mida iganes, kui lahkuminek peaks teoks saama.
Oluline emotsionaalne samm eemale
- Kui kaaslasel on kas tõsine psüühikahäire või kipub ta lausa vägivaldselt käituma, siis pea meeles, et sina selle eest ei vastuta. Ole hooliv, paku enda tuge abi otsimisel, aga sõnasta selgelt, et tema on see, kes peab otsustama, kas probleemiga tegeleda või mitte. Jõuga kedagi aidata ei saa.
- Ole valmis, et sul võivadki olla kaaslase ja enda suhtes väga erinevad tunded – see ei tee sind halvaks ja ebalojaalseks inimeseks. Sa võid olla vihane, et miks kuri saatus sulle sellised kaardid kätte mängis, või miks sa ei suuda olla otsusekindlam. Võid tunda partneri suhtes korraga põlgust, aga ka armastust – sa ju mäletad ja tead ka tema toredaid omadusi.
- Ükskõik, kas jääte kokku või mitte, oluline on emotsionaalselt sammuke eemale astuda. Siis saad rahulikult hinnata, kuidas ise toime tulla ja kuidas kallist inimest vajadusel toetada, olgu siis koos jätkates või eraldi elades. Väga lähedasena võtad kõiki teise inimese negatiivseid käitumisi isiklikult ja ka reageerid valuliselt.
- Kui peres on lapsed, on nende heaolu ja turvatunne kõige tähtsam. Kui sina võid veel mõelda, et oled ise kunagi sellise partneri enda kõrvale valinud, siis lastel pole valikut – nemad sõltuvad täiskasvanutest.
- Ole hoolas, et lapsed ei võtaks endaga ellu kaasa arusaama, et üks partner peabki kõik enda vajadused teise tõttu alla suruma ja elama tundega, et tema pole tähtis – või et kui peres on tõsiselt probleemne vanem, siis on laste mured-rõõmud ja kasvamine ka teisejärgulised.
- Ära jää üksi. Jaga oma koduse eluga seotud muresid headele sõpradele ja ole hoolas, et sul sõpru-tuttavaid oleks. Kui peres üks inimene vajab väga palju tähelepanu või hoolt, siis on oht, et teistel pole jaksugi muude inimestega suhelda.
- Mida murelikum on kodune õhkkond, seda olulisem on mõelda väikestelegi asjadele, mis sulle rõõmu teevad. Avasta mingi väike hobi, naudi natuke teistmoodi teed või kohvi või maiustust või hoopis ujumist.
- Kui allakäigutrepil koha sisse võtnud kallis inimene on vägivaldne või käitub sinuga tõesti vastikult, siis ära vabanda teda välja, et ta ei saa teisiti, tal on lapsepõlvest trauma või on ilmnenud tõsine psüühikahäire. Ükski neist ei anna õigust teisele haiget teha ega kohusta lähedasi sellist käitumist taluma. Kui ei söanda politsei poole pöörduda, võta ühendust ohvriabiga (https://www.palunabi.ee/).
- Kui kaalud, kas sellisesse suhtes jääda või siiski mitte, siis proovi mõelda, millist elu sooviksid elada, mida elus saavutada ja milline inimene olla – analüüsi realistlikult, kas selles suhtes jätkates on mingil moel kõige selle poole liikumine võimalik.