Eesti elanike haigestumise risk kasvab suvisel perioodil, mil lettidele jõuab rohkem värskeid marju, inimesed armastavad grillida ja ka reisivad rohkem.
«Täiuslikuma ja täpsema pildi saamiseks oleks mõistlik sarnase ülesehitusega uuringut teostada ka suvekuudel, vältides varem uuritud ning positiivse E-hepatiidi tulemuse saanud doonorite proove. EV-vastaste IgM-antikehade olemasolu, mis viitab haiguse aktiivsele või ägedale faasile, võib osundada sellele, et haigus on doonoritel kulgenud asümptomaatiliselt ning on oht selle edasikandumiseks vereülekande käigus. Viiruse RNA puudumine analüüsitud proovides ei anna ühemõttelist vastust küsimusele, kui vajalik on doonorivere rutiinne analüüs selle viiruse olemasolu suhtes,» selgitas Kuznetsova.
Nii esmase kui ka jätku-uuringu teeb TAI. Teise uuringusse kutsutakse ainult need doonorid, kes ei osalenud esimeses uuringus. Riskifaktorite uurimisel saab välja selgitada riskirühmad, hinnata E-hepatiiti haigestumise riski ja mõista, mida peaks enim kartma, millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata, näiteks kas on vaja rohkem vett keeta või marju pesta.
WHO hinnangul registreeritakse maailmas igal aastal umbes 20 miljonit HEV-nakkuse juhtu, mis põhjustab ligikaudu 3,3 miljonit sümptomaatilise E-hepatiidi juhtu. Tavaliselt on haigus isetaanduv, kuid immuunpuudulikkusega inimestel võib tekkida püsiv krooniline haigus ja neil on oht tõsisemate maksatüsistuste tekkeks. Raseduse ajal suurendab E-hepatiiti nakatumine enneaegse sünnituse, surnultsündimise ning nii ema kui ka loote surma riski.
Eelnevat arvestades on oluline pöörata tähelepanu sellele, millisesse riiki inimene reisima läheb. Ida- ja Lõuna-Aasia riikides on E-hepatiit väga levinud ning neis riikides tuleb jälgida, mida süüakse, kust toitu ostetakse ning millist vett juuakse.