/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2023/05/22/15338343t1h5451.jpg)
Silma veresoonte kahjustused on seotud Alzheimeri tõve progresseerumisega, tuvastasid Cedars-Sinai meditsiinikeskuse uurijad. Muutused silmades vastavad muutustele ajus, pakkudes uue võimaluse haiguse varajaseks diagnoosimiseks.
Alzheimeri kahjustused peegelduvad üllatavas kohas
«See uuring annab uue arusaama Alzheimeri tõvega seotud vaskulaarsetest muutustest, eriti võrkkestas, silma tagaosas asuvas närvikoe kihis,» ütles neurokirurg ja neuroloogiaprofessor Maya Koronyo-Hamaoui, uuringu vanemautor Medical Xpressis. «See viitab ka kahjustusele, mida Alzheimeri tõbi põhjustab võrkkesta veresoontele, võimaldades uut, mitteinvasiivset teed varajaseks diagnoosimiseks ja haiguse progresseerumise jälgimiseks.»
Uurijad võrdlesid võrkkesta veresooni, mis olid kogutud 24 Alzheimeri tõvega inimdoonorilt, 10 kerge kognitiivse häirega doonorilt ja 27 eakohase tajuga doonorilt.
Alzheimeri tõve ja kerge kognitiivse häirega patsientidel avastasid nad seni ühe varasema Alzheimeri tõve tunnuse: hematoentsefaalbarjääri katkemise. Barjääris takistavad tihedalt ühendatud rakud kahjulike ainete sattumist võrkkesta kudedesse.
«Alzheimeri tõvega patsientidel avastasime, et selle barjääri puudujääk on kuni 70 protsenti, mis tähendab, et kahjulikud ained võivad võrkkesta kudet läbida ja siseneda,» ütles teadlane Haoshen Shi, uuringu peamine autor. «Näeme, et see ilmneb väga varakult patsientidel, kellel on ainult kerge funktsionaalne kahjustus.»
Vere-võrkkesta barjääri kahjustused olid tugevalt seotud seisundiga, mida nimetatakse aju amüloidangiopaatiaks (CAA) – amüloidvalkude kuhjumine väikestesse veresoontesse – ja teiste ajuveresoonkonnahaigustega.
«Praegu on ainus viis CAA tuvastamiseks patsientidel surmajärgsetest ajukoeproovidest,» ütles Koronyo-Hamaoui. «Täiendavate uuringute ja võrkkesta täiustatud kuvamise meetodi väljatöötamisega võivad veresoonte ja vere-võrkkesta barjääri kahjustused anda meile esimese võimaluse tuvastada CAA eluspatsientidel.»
Uuringus avastati veel, et Alzheimeri tõvega patsientide võrkkesta arteritesse ladestus valk amüloid beeta 40, muutes veresooned jäigaks, häirides verevoolu ja takistades võrkkestast kahjulike ainete eemaldamist. Koronyo-Hamaoui sõnul on vaja täiendavaid uuringuid, et teha kindlaks, kas ladestused kogunevad veresoonte kahjustuse tõttu või põhjustavad kahjustusi.
«Võrkkest ja ajukoed on rikkad veresoonte poolest ja nende funktsioonide tagamiseks on oluline suur verevarustus,» ütles Koronyo-Hamaoui. «Verevarustuse piiramine, mis võib ilmneda siin tekkiva kahju tõttu, tähendab, et need rakud ei saa vajalikku hapnikku ja toitaineid.»
Täiustatud võrkkesta pildistamine, mille abil vaadelda veresooni ja valkude kogunemist mitteinvasiivselt elavatel patsientidel, on väljatöötamisel, kuid toidu- ja ravimiamet pole seda veel heaks kiitnud, ütles Koronyo-Hamaoui.
Koronyo-Hamaoui soovitab inimestel teha kõik endast oleneva, et hoida vereringesüsteemi, sealhulgas võrkkesta ja aju veresooni tervena, et aidata vältida CAA-d ja dementsust.
«Hüpertensiooni kontrolli all hoidmine, tervislik madala suhkrusisaldusega toitumine, alkoholitarbimise vähendamine ja suitsetamise vältimine aitavad vältida kroonilisi põletikke ja veresoonte kahjustusi,» ütles Koronyo-Hamaoui. «Meie uuring näitab, et veresoonte kahjustus on Alzheimeri tõve progresseerumise peamine element.»
Uuring avaldati ajakirjas Alzheimer's & Dementia.