Arst avaldab, mis takistab nahas D-vitamiini sünteesi
23. mai 2023, 12:36
/nginx/o/2020/06/24/13171879t1h5476.jpg)
Suvekuud ja rannahooaeg on ukse ees ning seetõttu on aeg üle vaadata päikesemõnudega kaasnev. Millised päevitamist puudutavad teadmised vastavad tõele ning mille osas levivad valearusaamad, selgitab Niine nahakliiniku dermatoveneroloog Ulvi Loite.
Põhjamaistes oludes on päike alati oodatud külaline. Seda seostatakse emotsionaalse heaoluga ja see on hea D-vitamiini allikas. Päevitamisega kaasneb aga rohkelt müüte, millest levinumatele dermatoveneroloogi abil otsa vaatame.
«Päikese kasulikud toimed saavad inimesed olenevalt nahatüübist kätte 10–30 minutiga. Liigne päevitus aga takistab nahas D-vitamiini sünteesi,» lausus dr Loite.
1. Kasutades õige tugevusega päikesekreemi, on päevitamine hea viis loomulikul teel D-vitamiini omastada.
«Ohutut päevitust ei ole olemas. Igasugune nahatooni muutus või jume teke tähendab tegelikult juba nahakahjustust. Üleliigse päevitamise indikaatoriks on roosaks või lausa punaseks muutunud nahk – kui see on juhtunud, on tegemist esimese astme põletusega,» sõnas dr Loite. Ta lisas, et päikesel on nahale kiired ja kaugeleulatuvad mõjud, mis väljenduvad nii pigmendilaikude, heledate pigmendita laikude, kortsude ning ka ebaühtlase nahavärvi tekkes. Samuti mängib päike oma rolli naha elastsuse vähenemisel.
«Päikese kasulikud toimed saavad inimesed olenevalt nahatüübist kätte 10–30 minutiga. Liigne päevitus aga takistab nahas D-vitamiini sünteesi,» lausus dr Loite.
2. UV-kiirgus on põhiline nahavähi tekitaja.
Dr Loite kinnitas, et nii tõepoolest on, sest päikesekiirgus tekitab meie naharakkudes DNA muutuseid, mis omakorda tekitavad nahavähki.
«Erinevate uuringute andmetel on liigne UV-kiirgus lausa 96 protsendil juhtudel olnud nahavähi põhjustajaks. Nahale on korraga liigselt intensiivse UV-kiirguse saamine ohtlik ning seetõttu tuleb päikese käes viibida mõõdukalt, ilma et tekiks põletust ja päevitust,» selgitas arst. Ta lisas, et turvalisem on päikese käes olla sagedamini, aga vähe aega korraga ning kasutada sealjuures korralikku päikesekaitsekreemi ning kanda katvamaid riideid.
3. Rohkete sünnimärkidega inimesed peaks päevitamisest hoiduma.
«Melanoomi ehk pigmendirakkudest arenenud vähi peamised riskitegurid on tõepoolest arvukad ja ebatüüpilised sünnimärgid. Siin mängib oma rolli ka enne 14. eluaastat saadud päikesepõletuse hulk, mistõttu on rannas laste naha kaitsmine eriti oluline,» sõnas dr Loite.
Ta lisas, et päikese käes viibimist rohkemate sünnimärkidega inimesed aga siiski endale keelama ei pea. Paremaks kaitseks tuleks lihtsalt kasutada kõrge SPF-faktoriga (Sun Protection Factor) kreeme, mille tugevus on vähemalt 30 faktorit. Kõrge faktoriga päikesekreem pakub meile kaitset UVA- ja UVB- kiirguse eest.
4. Suurema SPF-tugevusega päiksekreemid kuuluvad üldjuhul lõunamaadesse, Eesti päiksega piisab ka väiksemast kaitsest.
Arst sõnas, et kuigi siinne UV-kiirguse tase on madalam kui troopilise kliimaga lõunamaades, peab ka meie tingimustes juba mai keskpaigast kuni septembri alguseni kasutama UV-kaitsekreeme, mille SPF-tugevus on 30 või rohkemgi.
«Päikese intensiivsust näitab kõige paremini UV-indeks, mis on näiteks ilmateate rakendustes kergesti kättesaadav. Heleda nahaga inimesed vajavad päikesekaitset kindlasti juhul, kui UV-indeks on kolm või sellest kõrgem. UV-indeks alates kolmest kahjustab nahka ja tekitab põletuse keskmiselt 45–60 minuti jooksul,» rääkis dr Loite. Ta lisas, et Eestis on päikesekiirgus reeglina kõige ohtlikum suvekuudel kella 11 ja 16 vahel.
5. Eestis peab päiksekreemi kandma aasta ringi.
«Soovituslik on kaitsta nahka aasta ringi. Kuigi me sügis- ja talvehooajal palju päikest ei näe ja päikesepõletust tekitava UVB-kiirguse tase on madalam, levib endiselt UVA-kiirgus, mis on üks peamine naha enneaegse vananemise põhjus,» selgitas Loite.
Ta lisas, et kurikuulus UVA-kiirgus tuleb ka läbi auto- ja kontoriakende ning tõi välja, et ka sügisel ja talvel on päikseliste ilmadega oluline kanda nii päikseprille kui ka päiksekreemi.
«Näiteks lumelt peegeldub tagasi lausa 85 protsenti UV-kiirgusest ehk kaitsta tuleks end kindlasti siis, kui viibite kiirgust peegeldavate pindade lähedal. Kes aga palju väljas ei liigu, võiks siiski kasutada selliseid kreeme, mis kaitsevad nähtava valguse ehk arvuti- ja telefoniekraanidelt ning valgustitest tuleva kiirguse eest,» kommenteeris arst. Ta lisas, et aina rohkem teadustöid kinnitab nähtava valguse kahjulikku mõju nahale.