/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2023/01/10/15070000t1h15e9.jpg)
Rootsi uuring näitab, et meestel, kes võtavad noorena hoogsalt kaalus juurde, on hiljem suurem tõenäosus haigestuda agressiivsesse või surmaga lõppevasse eesnäärmevähki, vahendab Medical News Today.
Rootsi teadlased tuvastasid olulise eesnäärmevähi riskiteguri
Ülekaalulisus kutsub noortel meestel organismis esile mitmeid teadaolevaid muutusi, mis võivad hiljem seletada seost eesnäärmevähi halvemate tagajärgedega. Uuring rõhutab meeste tervisliku kehakaalu säilitamise tähtsust kogu täiskasvanueas, et aidata vältida eesnäärmevähi ja muude tõsiste haiguste teket.
Uuringu kohaselt suurenes meestel, kes võtsid vanuses 17–29 eluaastat igal aastal kaalus juurde keskmiselt ühe kilogrammi, risk haigestuda agressiivsesse eesnäärmevähki 13 protsenti ja surmaga lõppevasse eesnäärmevähki 27 protsenti.
Uuringu viisid läbi Rootsis Malmös asuva Lundi ülikooli teadlased. Autorid esitlesid oma tulemusi Euroopa rasvumise kongressil (ECO) 2023. aastal Iirimaal Dublinis.
Kuigi kaalutõusu seostati eesnäärmevähiga kogu täiskasvanueas, mõjutas selle esinemissagedust otsesemalt noorte täiskasvanute kehakaalu tõus.
Teadlased uurisid 258 477 mehe terviseandmeid. Mehed osalesid Rootsi rasvumise ja haiguste arengu uuringus (ODDS) aastatel 1963–2014. Kõik olid ODDS-uuringu alguses eesnäärmevähivabad ja neid kaaluti vanuses 17–60 aastat vähemalt kolm korda.
Uues uuringus oli jälgimisperiood keskmiselt 43 aastat kuni 2019. aastani, mil registreeriti eesnäärmevähi- ja surmajuhtumeid.
Kogu uuringrühmast oli 23 348 osalejal diagnoositud eesnäärmevähk keskmiselt 70 aasta vanuses ja 4790 oli eesnäärmevähki surnud.
Dr David Shusterman, kes ei olnud uuringuga seotud, ütles ajakirjale Medical News Today, et «mitte kõik eesnäärmevähid ei ole agressiivsed ega surmavad. Tegelikult kasvavad paljud eesnäärmevähid väga aeglaselt ega pruugi põhjustada mingeid sümptomeid ega terviseprobleeme.»
USAs kontrollitakse paljusid mehi regulaarselt eesnäärmevähi suhtes, mille tulemuseks on sageli varane avastamine, kui haigus on paremini ravitav. Sel põhjusel on USAs viie aasta elulemus pärast eesnäärmevähi diagnoosimist 97 protsenti.
Uus uuring viitab aga muret tekitavale tugevale seosele kaalutõusu ja agressiivsete või surmaga lõppevate vähivormide vahel.
Uroloog dr Adam Ramin ütles uuringu kohta ettevaatlikult: «Peate meeles pidama, et tegemist on uuringuga, mis viidi läbi Skandinaavia riikides. Ja nendes riikides on eesnäärmevähi diagnoosimise viis teistsugune kui teistes riikides. Üldiselt ei tehta nendes piirkondades eesnäärmevähi suhtes sõeluuringut,» ütles ta. Dr Ramin nentis, et selle tulemusena võib leida lõpuks agressiivsemad vähid, sest neil patsientidel on mingi sümptom, mis vajab täiendavat hindamist.
Mis seletaks aga seost?
«Uuringud on olulised,» ütles dr Shusterman, «kuna see toob esile kaalutõusu võimalikud pikaajalised tervisemõjud teatud vanusevahemikus.»
«Me teame, et rasvumine (täiskasvanuea vältel) võib suurendada (eesnäärmevähi tõenäosust) umbes 50 protsendi võrra,» märkis dr Ramin.
Dr Ramin viitas tervele hulgale keemilistele muutustele, mis võivad esineda noortel täiskasvanud meestel.
«Me teame, et rasvumine selles vanuserühmas on seotud teatud kasvufaktoriga, mida nimetatakse insuliinisarnaseks kasvufaktoriks ehk IGFiks. Teame, et IGF on tuvastatud eesnäärmevähi võimaliku põhjusena.
Lisaks toodavad rasvkoed selles vanuses leptiini, teist ainet, mida on seostatud eesnäärmevähiga.»
Lõpetuseks märkis dr Ramin, et kui inimene rasvub – eriti mehed noores eas – tekib neil kõhupiirkonnas rohkem rasva kui mujal.
«See kõhurasv kipub muutma testosterooni teisteks hormoonideks ja on võimalik, et ka eesnäärmevähi puhul võib olla hormonaalne seos.»