Halvatud mees saab nüüd tänu elektroonilistele ajuimplantaatidele kõndida, lihtsalt sellele mõeldes. See on tema sõnul muutnud ta elu, vahendab BBC.
Halvatud mees saab uue tehnoloogia ja mõtete jõul taas kõndida
40-aastane hollandlane Gert-Jan Oskam jäi 12 aastat tagasi rattaõnnetuses halvatuks.
Elektroonilised implantaadid edastavad liikumissoovi juhtmevabalt säärtele ja jalalabadele teise lülisamba implantaadi kaudu.
«Tunnen end väikelapsena, õpin uuesti kõndima,» ütles Oskam BBC-le. Ta oskab nüüd ka seista ja trepist üles minna.
«See on olnud pikk teekond, kuid nüüd saan püsti tõusta ja sõbraga õlut juua. See on rõõm, mida paljud ei mõista.»
Ajakirjas Nature avaldatud arendust juhtisid Šveitsi teadlased. Lausanne'i ülikooli professor Jocelyne Bloch, kes on implantaatide sisestamise delikaatse operatsiooni teinud neurokirurg, rõhutas, et süsteem on alles uuringute staadiumis ja halvatud patsientidele kättesaadavaks muutumiseni läheb veel aastaid.
Kuid ta ütles BBC Newsile, et meeskonna eesmärk oli see võimalikult kiiresti laborist kliinikusse saada.
«Meie jaoks ei ole oluline mitte ainult teaduslik katse, vaid võimaldada sellele lõpuks juurdepääsu rohkematele seljaaju vigastustega inimestele, kes on harjunud arstidelt kuulma, et nad peavad harjuma tõsiasjaga, et nad ei liigu enam kunagi.»
Arvutiprogramm tõlgib Oskami kavatsuse jalgu liigutada tema jalalihastele juhisteks.
Liikumise taastamiseks tehti operatsioon 2021. aasta juulis. Professor Bloch lõikas kolju mõlemale küljele kaks ringikujulist 5-sentimeetrise läbimõõduga auku liikumist kontrollivate ajupiirkondade kohale. Seejärel sisestas ta kaks kettakujulist implantaati, mis edastavad juhtmevabalt ajusignaale – mehe kavatsusi – kahele andurile, mis olid kinnitatud tema peas oleva kiivri külge.
Šveitsi meeskond töötas välja algoritmi, mis teisendab need signaalid juhisteks jala- ja labajalalihaste liigutamiseks teise implantaadi abil, mis sisestati seljaaju ümber. Bloch kinnitas selle kõndimisega seotud närvilõpmetega.
Pärast mõnenädalast treeningut suutis mees kõnniraami abil seista ja kõndida. Tema liikumine on aeglane, kuid sujuv, ütles projekti juhtinud professor Grégoire Courtine'i École Polytechnique Fédérale'ist Lausanne'is.
«Nähes teda nii loomulikult kõndimas on liigutav,» ütles ta. «See on paradigma muutus sellest, mis oli varem saadaval.»
Ajuimplantaadid põhinevad professor Courtine'i varasemal tööl, mil liikumise taastamiseks kasutati ainult selgroo implantaati. Lülisambaimplantaat võimendas ajust tulevaid nõrku signaale lülisamba kahjustatud osas ja seda võimendasid veelgi arvutist saadetud eelprogrammeeritud signaalid.
BBC teatas 2018. aastal, et David M'zee oli esimene patsient, kes sai lülisambaimplantaadist nii palju kasu, et ta suutis oma naisega lapse saada, mis polnud varem võimalik.
Mullu teatati Michel Roccatist kui esimesest inimesest, kellel oli täielikult katkenud seljaaju, aga kes selle tehnoloogia abil kõndis.
Mõlemad on saanud varasemast tehnoloogiast suurt kasu, kuid nende kõndimine on eelprogrammeeritud ja näeb välja robotlik. Samuti peavad nad arvuti kavandatud liigutustega sammu pidama ning peatuma ja lähtestama, kui nad sünkroonist välja lähevad.
Oskamil oli enne ajuimplantaate ainult selgrooimplantaat. Ta ütleb, et tal on nüüd palju suurem kontroll.
«Varem tundsin, et süsteem kontrollib mind, kuid nüüd kontrollin seda mina.»
Eelmisi ega uut süsteemi ei saa pidevalt kasutada. Need on mahukad ja alles katsejärgus.
Selle asemel kasutavad patsiendid neid taastumise osana umbes tund aega korraga paar korda nädalas. Kõndimine treenib nende lihaseid ja on taastanud teatud liikumise, kui süsteem on välja lülitatud, mis viitab sellele, et kahjustatud närvid võivad uuesti kasvada.
Lõplik eesmärk on tehnoloogia miniatuurseks muuta. Professor Courtine'i ettevõte Onward Medical teeb parandusi tehnoloogia turustamiseks, et seda saaks kasutada inimeste igapäevaelus.
«See on tulemas,» ütleb Courtine. «Gert-Jan sai implantaadi 10 aastat pärast õnnetust. Kujutage ette, kui rakendame oma aju-lülisambaliidest paar nädalat pärast vigastust. Taastumise potentsiaal on tohutu.»