/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2023/03/24/15218553t1hf8b3.jpg)
Teadlased tekitasid ultraheli abil hiirte ja rottide ajus talveunega sarnaneva seisundi, vahendab New Atlas.
Ultraheli suigutab närilised talveunne – kas ka inimesed?
Talveuni on unesarnane seisund, mis laseb teatud loomadel ja lindudel säästa energiat, kuna kehatemperatuur on pikalt alanenud ja ainevahetus aeglustunud. On leitud, et talveuni on ellujäämismehhanism toidupuuduse vastu, võimaldades loomadel keerulistest perioodidest eluga välja tulla.
2020. aastal tuvastasid teadlased hüpotalamuses neuronite rühma, mis võimaldab hiirtel talveunne jääda, ning leidsid, et nad saavad neid neuroniteid stimuleerida valgus- või keemiliste signaalide abil, et talveund esile kutsuda. Veelgi enam, sama meetod töötas ka rottidel, kes muidu talveunne ei jää, mis viitab sellele, et see võiks toimida ka teistel imetajatel, võib-olla isegi inimestel.
2022. aastal läbi viidud järeluuring näitas, kuidas seda tehnikat saab kasutada südameoperatsiooni ajal kudede kahjustuste vältimiseks.
Probleem seisnes selles, et nende neuronite aktiveerimiseks oli vaja geneetiliselt muundatud loomi. Meetod polnud kõige praktilisem, seega arendas Washingtoni ülikooli teadlaste meeskond välja mitteinvasiivse meetodi talveune esile kutsumiseks.
Meeskond lõi ultraheliseadeldise, mis on piisavalt väike, et kinnitada see hiirte peadele. See kiirgas ultraheliimpulsse, mis tekitas loomades koheselt talveunega sarnaseid sümptomeid. Selle hulka kuulus kehatemperatuuri langus 3-3,5 kraadi võrra, samuti südame löögisageduse ja hapnikutarbimise vähenemine. Mõne tunni pärast ärkasid loomad loomulikul viisil üles.
Teises eksperimendis ühendasid teadlased ultraheli automaatse süsteemiga, mis saatis täiendavaid impulsse, kui kehatemperatuur hakkas uuesti tõusma. Selle abil suutsid nad hoida hiiri 24 tundi järjest unes, aju nähtavalt kahjustamata. Samuti ei tundunud protsess põhjustavat loomadele ebamugavustunnet.