Selgitati välja kõige levinumad kolorektaalvähi varajased sümptomid

Copy
Vähirakud (sinised) ja punased vererakud.
Vähirakud (sinised) ja punased vererakud. Foto: Shutterstock

Kolorektaalvähk on alla 50-aastaste inimeste hulgas sagenemas ja selle varane avastamine muutub üha olulisemaks. Uues uuringus püüti välja selgitada, millised sümptomid ja punased lipud on kõige sagedasemad, millega patsiendid kindlasti uuringutele suunamist vajaksid, kirjutab perearst Piret Rospu portaalis Med24

USA kommertsiaalsest ravikindlustuste andmebaasist (kokku 113 miljonit 18-64-aastast täiskasvanut) moodustati sobitatud juht-kontrolluuring. Juhtudeks olid 5075 varase algusega kolorektaalvähi esmasdiagnoosiga patsienti, kontrollid olid samadest andmebaasidest kogutud 22 000 ilma kolorektaalvähita inimest.

Koostatud oli nimekiri 17 võimaliku sümptomi ja tunnusega ning uuringus püüti välja selgitada, milliseid neist esines kaks aastat kuni kolm kuud enne esmakordset vähidiagnoosi saamist. Ühtlasi hinnati nende sümptomite olemasolu vähem kui kolm kuud enne diagnoosi saamist ja kolme kuu jooksul pärast diagnoosi.

Kaks aastat kuni kolm kuud enne diagnoosi saamist võis kõige sagedamini eristada nelja punase lipu sümptomit (kõhuvalu, rektaalne veritsus, kõhulahtisus ja rauavaegusaneemia), mis olid seotud 0,3 kuni viis korda suurema šansiga kolorektaalvähi diagnoosi saamiseks. Ühe punase lipu sümptomi esinemisel oli kolorektaalvähi diagnoosi šanss kahekordne, kahe sümptomiga nelja- ja kolme sümptomiga ligi seitsmekordne. Kõige tugevamini olid kolorektaalvähiga seotud veritsus pärasoolest ja rauavaegusaneemia. Mida noorem oli patsient, seda tugevam oli seos alarmsümptomite ja vähi diagnoosimise tõenäosusega. Samuti olid punased lipud rohkem seotud rektumivähiga. Soolisi erinevusi alarmsümptomite esinemise osas ei leitud.

Igal viiendal patsiendil tekkis esimene sümptom kaks aastat kuni kolm kuud enne diagnoosi (diagnostilise intervalli mediaan üheksa kuud), pooltel tekkis esimene sümptom vähem kui kolme kuu jooksul enne diagnoosi saamist (diagnostilise intervalli mediaan 0,5 kuud). Erinevate sümptomite ja tunnuste olemasolu võis noortel inimestel kolorektaalvähi diagnoosi ennustada juba 18 kuud enne diagnoosi saamist. 16 protsendil patsientidest oli üks sümptom ja neljal protsendil kaks või enam sümptomit.

Seega on kolorektaalvähi diagnoosiga kõige tugevamalt seotud alarmsümptomiteks kõhuvalu, veritsus pärasoolest, kõhulahtisus ja rauavaegusaneemia. Nende märkamine, eriti nende sümptomite omavaheliste kombinatsioonide märkamine võiks parandada varase algusega kolorektaalvähi äratundmist ja diagnoosimist. Sooleveritsuse ja rauavaegusaneemiaga patsiendid vajavad kindlasti põhjuse leidmiseks uuringuid. Arstid peaksid ka meeles pidama, et kolorektaalvähi varasteks sümptomiteks võivad olla kõhuvalu ja -lahtisus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles