Solaariumi külastamisega kaasneb hulk terviseriske: nahapõletus, onkoloogilised protsessid, enneaegne vananemine, võimalikud silmakahjustused, nakkushaiguste levik jm.
UV-kiirgus on piiratud koguses vajalik inimorganismis normaalsete füsioloogiliste protsesside kulgemiseks. UV-kiirguse annuste suurenemisega kasvavad negatiivsete tervisemõjude riskid. UV-kiirgusest põhjustatud päevitamisprotsessi molekulaarne mehhanism näitab, et päevituse põhjustajaks on DNA kahjustus. Seetõttu on ebatõenäoline, et on olemas UV-kiirguse annuseid või manustamisviise, mis võiksid päevitamisest saadava kasu ja terviseriske eraldada.
Küll on tunnustatud UV-kiirguse potentsiaal teatud terviseseisundite leevendamisel (nt psoriaasi toetav ravi, D3-vitamiini vaeguse kompenseerimine). Kuid positiivsetele mõjudele mõeldes on oluline mõista UV-kiirguse toimemehhanisme ja tingimusi soovitud tulemuse saavutamiseks.
Näiteks teatud nahahaiguste leevendamisel kasutatakse tõesti UVB kiirgust. Kuid seejuures tegemist on UVB-kiirguse kitsa spektri kasutamisega ning protseduur viiakse läbi kontrollitud keskkonnas (meditsiiniasutustes) tervishoiutöötaja jälgimise all. Neid protseduure ei ole kohane võrdsustada solaariumis päevitamisega.
D-vitamiini positiivset tervisemõju saab täielikult lahutada UV-kiirguse riskidest suukaudse D-vitamiini lisamisega või D-vitamiini rikaste toitude lisamisega dieeti.
Solaariumikasutajate seas on levinud väärarusaam, et kunstlik UV-kiirgus tekitab turvalisema päevituse kui päikesevalgus. On tõestatud, et nagu päikese UV-kiirgus, suurendab ka solaariumiseadmetest saadav UV-kiirgus erinevate onkoloogiliste haiguste tekke riski. Solaariumid ei ole ohutum alternatiiv õues päevitamisele!
Kui siiski otsustad kasutada solaariumiteenust, oleks mõistlik enda tervise huvides küsida teenusepakkujalt, kas ta on teinud solaariumi UV-lampide kiirguse kontrolli ning kas need tulemused ei ületa lubatud piirnormi (0,3 W/m2).