Alla aastase beebi õige füüsilise arengu jaoks tuleb koos võimelda (1)
31. mai 2023, 00:00
- Kuuendal elukuul peaks beebi oskama end kõhuli ja tagasi keerata.
- Last ei tohi panna istuma patjade vahele.
- Rühivead on kiired tekkima.
Beebide füsioteraapiaga tegelev Urmi Kukk jagab nõuandeid, kuidas toetada nelja kuni kuue kuu vanuste laste füüsilist arengut.
Neljandal elukuul algab lapse sihipärane liigutuslik areng. Enamik sünnipäraseid reflekse on taandunud, liigutused on teadlikud ja laps oskab oma liigutusi kontrollida.
Beebi jõuab nüüd olla kõhuliasendis pikemat aega, ta kontrollib oma pead ja ülakeha väga hästi ning jälgib huviga teda ümbritsevat keskkonda. Seepärast tasuks asetada beebi mängumatile nii, et ta saaks jälgida teid ruumis liikumas. Nii saab ta ise ärkvelolekul oma lihaseid treenida. Kui laps suudab oma keha kõhuliasendis hästi kontrollida, saab ta hakata eest ja külgedelt mänguasju haarama, neid suhu panema ja ühest käest teise andma.
Enamik beebisid harjutab hoolega pööramist seljalt kõhule, pöörates ennast esialgu igal võimalikul juhul külgedele ja siis juba ka kõhuli. Siin peaks kindlasti jälgima, et laps harjutaks pööramist mõlemale küljele. Kui märkate, et beebi üritab pöörata või pöörabki ainult üle ühe õla, siis meelitage teda kasutama ka teist kehapoolt. Vajadusel abistage teda pööramisel, et mõlemad kehapooled saaksid sümmeetriliselt areneda.
Viiendal elukuul pöörab enamik beebisid ennast seljalt kõhule, kuid tagasi pööramise oskust neil veel pole, see võtab veidi aega. Selle elukuu tähtis oskus on pivot ehk oskus liikuda kõhuliasendis ümber oma telje. See on oluline oskus kahe kehapoole koostöö arengus. Samuti näitab see oskus, et beebi oskab aru saada eseme asukohast ja suudab oma keha vastavalt sellele suunata. Ta kukutab mänguasja maha, vaatab, liigub järele, tõenäoliselt maitseb ja kukutab siis jälle maha. See on beebi jaoks vahva mäng, millega ta saab ennast ise lõbustada.
Kõhuliasendis sirutab beebi oma käed ja viib keharaskuse randmetele. Siin võime ühel hetkel märgata, et laps tõstab nii käed kui jalad ja justkui «lendab». Siis paneb ta käed jälle ette maha ja viib keharaskuse randmetele. See on viienda elukuu oskus millega laps tugevdab oma kehatüvelihaseid ja harjutab tasakaalu kahe kehapoole vahel. Nüüd võib märgata, kuidas beebi tõstab üles oma jalad, haarab varvastest, mängib nendega ja siis sirutab ennast täielikult välja. See oskus näitab, et lapse kõhulihased on juba nii tugevad, et ta jõuab tõsta üles jalad ning omab kontrolli nii sirutus- kui painutuslihaste üle.
Kuuendal elukuul peaks kõik beebid pöörama ennast seljalt kõhule, liikuma ümber oma telje ehk pivoteerima ning kõhuliasendis lükkama ennast sirgetele kätele. Kui beebil on olnud piisavalt kõhuliolemise aega, siis on tema lihaskond valmis järgmiste suurte oskuste omandamiseks ehk roomamiseks ja käputamiseks. Osa beebisid lükkab ennast sirgetele kätele ja hakkab liikuma tagurpidi, teised aga üritavad ennast kahe käega edasi tõmmata või kasutavad ainult ühte kehapoolt.
Erilist tähelepanu peab pöörama, kui laps kasutab ainult asümmeetrilist edasiliikumist ehk kasutab aktiivselt ainult ühte kehapoolt. See näitab, et lapse lihased on arenenud ebaühtlaselt ning asümmeetriline liikumine süveneb veelgi, mis omakorda võib olla eeldus halva rühi kujunemiseks.
Sageli küsitakse, millal võib lapse istuma panna, siin on vastus ühene — lapse võib istuma panna siis, kui ta ise istuma hakkab. Poole aasta vanust last istuma pannes säilitab ta hetkeks tasakaalu, kasutab käsi toetuseks ja tema selg on kumer. Selline istumine pole veel funktsionaalne, ta peab käsi toetama, et mitte ümber kukkuda. Seetõttu ei suuda ta kasutada käsi, et haarata mänguasi ja sellega mängima hakata. Veel hullem, kui paneme lapse istuma patjade vahele. Lapse lihaskond ei ole veel piisavalt tugev ja sage istumine toob kaasa passiivse rühi ning rühivead.
Füsioterapeudi vastuvõtule peaks pöörduma kui:
- neljakuune beebi protesteerib häälekalt kõhuliasendi vastu, ei taha mänguasju haarata ja neid suhu viia ning puudub huvi küljele pööramise vastu;
- viiekuusel beebil puudub igasugune huvi pööramise vastu, ei pivoteeri, «lennuki»-asendis ei too käsi tagasi ette ja ei toeta randmetele;
- kuuekuuselt ei pööra seljalt kõhule, ei meeldi olla kõhuli ega sirutada sirgetele kätele. Ei tunne üldse huvi mänguasjade vastu.
Kokkuvõtteks on oluline anda lapsele piisavalt kõhuliolemise aega ja jälgida, et ta pööraks seljalt kõhule ning teeks pivot'it üle mõlema õla. Oluline on ka õppida mõlema käega esemeid haarama.
Nelja- kuni kuuekuuse beebiga proovi teha selliseid harjutusi:
1. Pööra seljalt kõhuli
Beebi on selili, näita talle keskjoonel mänguasja ja vii siis aeglaselt kõrvale. Aseta oma käsi lapse puusale ja aita tal pöörata esialgu küljele ja sealt edasi kõhuli. Kõhuliasendis jälgi, et küünarnukid jääksid õlgadest ettepoole. Harjuta pööramist üle mõlema õla.
2. Eest haaramine ja kätega varvaste püüdmine
Aseta laps selili, näita eest mänguasja ja teise käega proovi tõsta tema pepu üles, nii et varbad ja käed saaksid kokku.
Aseta laps selili, võta oma kätega lapse kätest ja jalgadest ning liigu aeglaselt istumisasendisse, kiigu mõned korrad edasi-tagasi ja mine siis algasendisse tagasi.
3. Pivot ehk ümber oma telje liikumine
Pööra laps kõhuli, aseta mänguasi lapse ette keskele, seejärel liigu mänguasjaga eest kõrvale, võid koputada vastu lapse küünarvart ja kui laps hakkab vaatama üle õla, aseta mänguasi maha. Kui beebi ise veel ei lähe mänguasjale järele, siis aita tal keharaskus siirdada esmalt vasakule ja siis paremale kehapoolele, vastavalt sellele kuhu suunas liikuma hakkate. Võid asetada oma käed ka rinnaku alla ja nii aidata tal keharaskust viia ühelt kehapoolelt teisele ning nii kõrvale liikuda.
4. Keharaskuse viimine randmetele ja sirgetele kätele toetumine.
Aseta lapse rinnaku alla pehme mänguasi või käterätikurull, aseta oma käed lapse õlgadele ja avalda kerget survet ülevalt alla.
Aseta oma käed lapse rinnaku alla ja vii keharaskus sirgetele kätele, kiiguta veidi edasi-tagasi ja siis liigu taas kõhuliasendisse. Kui beebi jõuab juba sirgetel kätel püsida võid «käru» harjutust proovida, viies keharaskust käelt käele.
Kui lapse füüsiline areng ei ole tavapärane, siis võib tekkida hilisemas eas terviseprobleeme. Järgmised probleemid esinevad kõige sagedamini väikelastel ja koolieelikutel.
- Õhtused ja öised jalavalud. Tekib see tavaliselt siis, kui laps õhtul rahulikumaks jääb ja hakkab voodisse minema või on just uinunud. Tüüpiliselt kaebab laps valu sääre või ka põlveliigese ja hüppeliigese piirkonnas, sageli on valu kord ühes, kord teises jalas, mõnikord ka mõlemas jalas korraga ning tavaliselt möödub valu spontaanselt. Lapse läbivaatusel tavaliselt mingisuguseid probleeme ei leita. Tegemist on nn kasvuvaluga. Kui selline valu muutub aga igapäevaseks, esineb ka päevasel ajal või on kogu aeg ühes ja samas jalas, siis on tõenäoliselt tegemist millegi muuga ning arst peaks otsustama, kas laps vajab valu põhjuse selgitamiseks mingeid uuringuid.
- Rühihäired või selgrookõverdused. Väikelapseeas on tõeline selgroodeformatsioon küllaltki haruldane ja enamasti on siis tegemist kaasasündinud deformatsiooniga. Lapse halba rühti põhjustab sageli hoopis nõrk lihaskond või sage sundasend. Sellistel lastel on suurenenud nõgusus ehk lordoos selgroo alumises osas (nimmeosas) ning suurenenud küür ehk küfoos ülemises osas (rinnaosas). Rühi parandamiseks harjumusliku asendi või nõrga lihaskonna korral on kasulik eelkõige rohke liikumine ja lapse kehaasendi jälgimine. Väike laps ei suuda ise veel teadlikult oma kehaasendit jälgida ning seetõttu vajab ta vanema abi.
- Lonkav laps. Sagedasim lonkamise põhjus väikelapseeas on varjatud trauma. Laps väldib alateadlikult liigutust, mis võiks talle valu põhjustada, ning piirab seetõttu oma aktiivset liikumist. Kui niisuguselt lapselt küsida, miks ta lonkab ja kas kusagilt valutab, siis vastab ta tavaliselt, et kusagilt ei valuta. Täpsemad põhjused selguvad arsti juures läbivaatusel.
Allikas: Tervisekassa väljaanne «Lapse areng. Mänguealise lapse tervisest»