Ole teadlik! Need on puukborrelioosi sümptomid

Puugid ­levitavad mitut haigust, nende seas ka puukborrelioosi ja -entsefaliiti. Foto: Aivar Ruukel

Puukborrelioos on puukidega leviv haigus, mis kahjustab nahka, närvisüsteemi, liigeseid ja südant. Eestis levitavad puukborrelioosi tekitajaid kaks puugiliiki: võsa- ja laanepuuk. Puugid muutuvad aktiivseteks varakevadel, mil pinnas soojeneb vähemalt +5 kraadini. Puugihooaeg kestab tavaliselt oktoobrini.

Puukborrelioosi tekitajaks on spiroheet Borrelia burgdotferi, mida kannavad inimestele üle puugid.

Haiguse nakkusallikateks ja pärisperemeesteks on närilised, veised, kitsed, hobused, põdrad, hirved ja muud loomad, kelle verest puugid toituvad. Loomad on bakterite kandjad, kes ise ei haigestu.

Kuidas borrelioos levib?

Borrelioosi tekitajate ülekandjateks inimestele on puugid, kes verd imedes kannavad ühtlasi üle ka borreliabakterit. Haigus ei levi inimeselt inimesele, seega haige ei ole teistele nakkusohtlik. Puugid varitsevad saaki niisketes ja varjulistes kohtades ehk hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaserval ja puisniitudel või lihtsalt rohu sees ning haagivad sealt ennast ohvri riiete külge. Enamasti varitseb puuk ohvrit rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal. Tihtipeale märkame me puuki alles siis, kui ta on roninud juba ülakehale, mis kindlasti ei tähenda, et puugid kukutavad end inimeste peale puu otsast.

Haigusnähud

Kui puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, siis borrelianakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva kuni nahka imendunud puugilt haigustekitajad inimesele üle kanduvad.

Puukborrelioosile on iseloomulik:

• palavik,
• peavalu,
• üldine nõrkus,
• pearinglus,
• liigeste ja lihaste valud,
• kaalu langus.

Haiguse peamiseks tunnuseks on nahalööve erythema migrans, mis kujutab endast vähemalt viie cm läbimõõduga punetavat laiku. Erüteem tekib 60-80 protsendil nakatunutest puugi hammustuse kohale 1–4 nädala jooksul pärast puugihammustust. Aja möödudes lööve kaob.

Ravimata jäänud borrelioos võib põhjustada kroonilist haiguskulgu: närvisüsteemi-, südame- või liigeskahjustusi.

Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega. Pärast puukborrelioosi läbipõdemist ei teki immuunsust ning inimene võib uuesti nakatuda.

Haigus diagnoositakse kliiniliste sümptomite, anamneesi (eelnev puugihammustus) ja spetsiifiliste viirusevastaste antikehade tuvastamisega veres või seljaajuvedelikus. On võimalus ka kiirtestimiseks.

Kuidas borrelioosi ennetada?

Kuna puukborrelioosi vastane vaktsiin puudub siis saab haigestumist ennetada vaid puugihammustusi vältides.

Puugihammustuse vältimiseks:

• kanna heledat, pikkade varrukatega riietust, kust puugid kergesti silma hakkavad. Püksisääred topi sokkide või kummikute sisse;
• kasuta putukatõrjevahendeid;
• pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvatagused.

Kui puuk on hammustanud:

• katsu puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada - kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised;
• kui ise puuki kätte ei saa, siis pöördu arsti poole abi saamiseks;
• ära haara puugist väga kõvasti kinni, hoidu tema tagakeha pigistamisest või määrimisest;
• võta puugist kinni võimalikult pea lähedalt;
• võimalusel kasuta peenikesi pintsette (müügil on ka eriline puugieemaldamisvahend), sikuta ettevaatlikult;
• pese hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga; 
• kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik või ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või hakkab hammustuskoht punetama, siis otsi abi arstilt.
• Kindlasti räägi arstile nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest!

Allikas: terviseamet