Puu- ja köögiviljarikas dieet on tervisele kasulik – see võib olla teaduses üks väheseid teadmisi, mille üle ei vaielda. Esimeses omalaadses uuringus on teadlased aga kinnitanud seost flavanoolide – antioksüdantidest pakatavate taimsete ühendite – vaeguse ja vanusega seotud mälukaotuse vahel.
Lisaks tuvastati, et nigela toitumise laastavat mõju mälule saab flavanoolilisanditega tagasi pöörata, vahendab New Atlas.
See toetab teadlaste kasvavat üksmeelt, et sarnaselt aju arenguga lapsepõlves vajavad vananevad ajud kognitiivse languse ärahoidmiseks spetsiifilist toitumist.
«Madala flavanoolisisaldusega dieediga uuringus osalejate seas oli paranemine märkimisväärne. See suurendab võimalust kasutada flavanoolirikkaid dieete või toidulisandeid kognitiivse funktsiooni parandamiseks vanematel täiskasvanutel,» ütles Columbia ülikooli neuropsühholoogia professor dr Adam Brickman.
Columbia ülikooli, Brighami naistehaigla ja Harvardi teadlaste läbiviidud mahukas uuring jälgis enam kui 3562 tervet täiskasvanut, kelle keskmine vanus oli 71. Kolm aastat kestnud uuringu alguses hindasid osalejad oma toitumist ja täitsid lühikesed testid - mäluülesanded, mille eesmärk on käivitada aju hipokampuse piirkond.
Seejärel jagati osalejad juhuslikult, andes neile platseebot või toidulisandit, mis sisaldas 500 mg flavanoole, sealhulgas 80 mg epikatehhiine, mida on viimase viie aasta jooksul üha enam seostatud ajufunktsiooni, ainevahetuse, lihaste säilitamise ja südame-veresoonkonna tervisega.
Veebipõhiseid mäluteste, mis toimusid osalejate kodudes, korrati iga 12 kuu järel kolme aasta jooksul. Uriinianalüüs tagas ka flavanooli taseme vastavuse uuringu algandmetega ja kajastas täpselt toidulisandite kasutamist.
Esimese aasta lõpus paranesid mäluskoorid nendel, kel oli olnud flavanoolivaene dieet ja kes võtsid nüüd toidulisandit, 10,5% võrreldes platseebot võtnutega ja 16% võrreldes nende mälutesti algtaseme tulemustega. Tublid tulemused püsisid kogu kolmeaastase uuringu jooksul.
Osalejad, kellel polnud uuringu alguses flavanoolide puudust, toidulisanditest märkimisväärset kasu ei saanud.
«Arvatakse, et vanusega seotud mälu langus esineb varem või hiljem peaaegu kõigil, kuigi varieeruvus on suur,» ütles Columbia ülikooli neuroloogiaprofessor Scott Small. «Kui osa sellest varieeruvusest on osaliselt tingitud erinevustest flavanoolide tarbimises toiduga, siis me näeksime veelgi paremat mälu paranemist inimestel, kes täiendavad 40-50-aastaselt toidust saadavaid flavanoole.»
Uuring tugineb Smalli ja tema kolleegide 15-aastasele uurimistööle, milles vaadeldakse seoseid üliolulises ajupiirkonnas – õppimise ja mälu epitsentris, hipokampuses – toimuvate muutuste ja vanusega seotud mälukaotuse vahel ning kuidas flavanoolid võivad täidesaatvat funktsiooni parandada.
Meeskond oli juba hiiremudelite abil kindlaks teinud, et flavanoolides sisalduv epikatehiin parandas neuronite ja veresoonte tervist hipokampuses. Veel mitmed katsed on leidnud seoseid ühendi ja tunnetuse vahel, kusjuures kõnealune viimane katse näitas kõige suuremat seost.
«Sellel sajandil, mil me elame kauem, hakkavad uuringud paljastama, et meie vananeva meele tugevdamiseks on vaja erinevaid toitaineid,» ütles Small. «Meie uuringut, mis põhineb flavanooli tarbimise biomarkeritel, saavad teised teadlased kasutada eeskujuna täiendavate vajalike toitainete tuvastamiseks.»
Flavanoole leidub looduslikult paljudes taimsetes toitudes, sealhulgas rohelistes lehtköögiviljades, marjades, õuntes, sibulates, tsitruselistes, viinamarjades, tomatites, brokkolis, salatis, tees, šokolaadis ja punases veinis. Kui kogus varieerub sõltuvalt kvaliteedist, siis 20 grammi tumedat šokolaadi annab umbes 35 mg flavanoole, keskmise suurusega õun 10 mg. Päevane soovitatav kogus on 500 mg flavanoole.
Uuring avaldati ajakirjas PNAS.
