Koroonat põdenud teatavad nendest probleemidest veel kaua pärast haigust

Pikk Covid mõjub kurnavalt. Foto: Shutterstock

Ligikaudu üks kuuest vaktsineerimata inimesest väidab, et Covid-19 mõjud saadavad neid veel kaks aastat pärast nakatumist, selgus Šveitsis tehtud uuringust, mille avaldas mainekas teadusajakiri The British Medical Journal.

Leiud näitavad, et 17% inimestest ei taastunud tervis täielikult ja 18% teatas Covid-19-ga seotud sümptomitest 24 kuud pärast esmast nakatumist.

Enamik inimesi, kellel on Covid-19, paraneb varsti pärast haiguse algfaasi, kuid teistel on püsivad terviseprobleemid, tuntud kui pikk Covid, mis võivad mõjutada elukvaliteeti ja töövõimet.

Varasemad hinnangud pikemaajaliste tervisemõjude kohta pärast Covid-19 nakkust on suure varieeruvusega: 22–75% põdenutest kaebas 12–24 kuu jooksul sümptomeid. See on takistanud teadlastel teha kindlaid järeldusi.

Selle segaduse lahendamiseks uurisid teadlased Zürichis elavate täiskasvanute, kes olid olnud nakatunud SARS-CoV-2-ga, taastumismustreid ja sümptomite püsimist kahe aasta jooksul.

Nende leiud põhinevad 1106 vaktsineerimata täiskasvanul (keskmine vanus 50), kellel oli 6. augustist 2020 kuni 19. jaanuarini 2021 kinnitatud SARS-CoV-2 nakkus, ja 628 täiskasvanul (keskmine vanus 65 aastat), kes valiti üldpopulatsioonist juhuslikult ja kes ei olnud koroonat põdenud.

Kuus, 12, 18 ja 24 kuud pärast nakatumist andsid osalejad teavet 23 võimaliku pika Covidi sümptomi kohta. Arvesse võeti ka muid potentsiaalselt mõjutavaid tegureid, sealhulgas vanust, sugu, haridust, tööhõivet ja olemasolevaid terviseprobleeme.

Kokkuvõttes teatas 55%, et neil taastus tavapärane tervislik seisund vähem kui kuu pärast nakatumist ja 18% teatas taastumisest ühe kuni kolme kuu jooksul. Kuue kuu pärast teatas 23% osalejatest, et nad ei olnud veel paranenud, 12 kuu pärast 19% ja 24 kuu pärast 17%.

Võrreldes inimestega, kellel ei olnud nakkust, oli Covid-19 põdenutel kuuendal haigusjärgsel kuul suurem tõenäosus kogeda füüsilisi probleeme, nagu maitse- või lõhnatundlikkuse muutus (9,8%), halb enesetunne pärast pingutust (9,4%) ja õhupuudus (7,8%) ja vaimse tervise probleemid, nagu vähenenud keskendumisvõime (8,3%) ja ärevus (4%).

Inimesed, kes teatasid sümptomitest kõigil järelkontrollidel või teatasid sümptomite halvenemisest, olid tõenäolisemalt vanemad ja neil oli varasemaid terviseprobleeme.

Nendel vaatlustulemustel on mitmeid piiranguid, sealhulgas see, et teadlased keskendusid vaktsineerimata populatsioonis ainult esialgsele SARS-CoV-2 tüvele ja tuginesid inimeste enda teatatud terviseandmetele, mis võivad olla ebausaldusväärsed.

Sellegipoolest oli tegemist ulatusliku elanikkonnapõhise uuringuga, milles hinnati regulaarselt mitmesuguseid tervisenäitajaid, ja pärast täiendavaid analüüse olid tulemused sarnased, mis tugevdas hinnangute usaldusväärsust.