Kiirabiõde avaldab, kas herilase nõelamine võib olla eluohtlik

Herilased õuna sees. Foto: Elmo Riig/Scanpix

Herilase nõelamise puhul tuleb veenduda, et astel (nõel) ei oleks jäänud naha sisse kinni. See tuleb eemaldada võimalikult kiiresti, kuna astlas olev mürgipaun tühjeneb umbes 30 sekundi jooksul, kirjutab kiirabiõde Maarja Pundonen Eesti õdede liidu leheküljel. 

Parim viis eemaldamiseks on kaapimine, mitte pintsetiga pigistamine. Pauna pigistades võib hoopis herilase mürki enda sisse pigistada ja teha enda jaoks asja veel hullemaks. Peale astla eemaldamist tuleks torkekoht puhastada antiseptikumiga või parema puudumisel puhta jooksva veega.

Kõige tavalisemaks reaktsiooniks peale nõelamist on punetus, kuumustunne, turse ja valu torkekohas. Kodus saab ise turse ja valu leevendamiseks panna torkekohale midagi külma, näiteks sügavkülmast jääkott. See tuleks omakorda panna käteräti või mõne muu riideeseme sisse, et vältida külmakahjustuse teket. Külma peaks korraga peal hoidma 15-20 minutit, seejärel hoida vahet nii umbes kaks tundi. Valu vastu võib võtta paratsetamooli. Turse alandamiseks on meil käsimüügis apteekides olemas allergiarohud. Mõned allergiarohud ja valuvaigistid võiksid koduses apteegis alati varuks olla.

Peale herilase hammustust peaks tavalisest rohkem vett jooma. See viib organismist mürgid kiiremini välja. Aga jälgima peaks sisse joodud ja välja tuleva vedeliku kogust.

Millal peaks kiirabi kutsuma?

Pärast herilase nõelamist tuleks kutsuda kiirabi, kui tekivad pearinglus, minestamine (minestustunne), uimasus, hingamisraskus, hingeldamine, tugev paistetus huultel, tursed näol või kaelal, peavalud, iiveldus (oksendamine), nõgeslööve (sügelus kogu kehal), valu kõhus, krambid.

Kõige ohtlikum on, kui herilane nõelab pähe, kaela ning suu- ja neelupiirkonda, kuna seal on väga hea verevarustus. Siis peaks kindlasti kutsuma kiirabi. Nendesse piirkondadesse tekib kiiremini näoturse ja hingamisteede sulgus ning tagajärjeks võib olla surm.

Kõige raskem tüsistus herilase nõelamise puhul on anafülaktiline šokk, mis võib tekkida väga kiiresti. Nende peamisteks tunnusteks on hingamisraskus (õhupuudus), südamekloppimine, vererõhulangus, iiveldus. Sel juhul tuleks kiiresti helistada häirekeskusse 112 ja kutsuda kiirabi.

Inimesed, kes teavad, et neil tekib putukate nõelamise tagajärjel anafülaktiline šokk või muu raske allergiline reaktsioon, võiksid kaasas kanda Epipeni (automaatsüstal epinefriiniga). Seda võiks kindlasti lähedastele näidata ja õpetada, kuidas ravimisüstal töötab, et kriitilisel hetkel vajadusel abi anda.

Eestis on tasuta mürgistusinfoliin 16662, kuhu saab alati erinevate mürgistuste korral helistada ja nõu küsida.

Häirekeskuse telefon on 112, kus tuleb täpselt kirjeldada mis, ja kus juhtus.