Lähed randa? Vaata üle oma koduapteek | Ohtlikud ravimid suvel

Foto: Apotheka

Tarvitad ravimeid ja oled samal ajal ka päikesele tundlik? Ravimid ja päike koos võivad esile kutsuda päikesepõletusega sarnaseid nahareaktsioone. Antibiootikumid, valuvaigistid, südame- ja vererõhuravimid ning paljud teised ravimid põhjustavad fotosensitiivsust ehk muudavad naha päikesekiirgusele palju vastuvõtlikumaks. Apotheka apteeker Karina Udaltsova seletab, millised levinud ravimid võivad ebameeldivaid nahareaktsioone esile kutsuda, kuidas end päikese eest kaitsta ja juba tekkinud sümptomeid leevendada.

Milline neist oled sina?

30-aastane Jana, kes tarvitab iga päev rasestumisvastaseid vahendeid ja aeg-ajalt tugevaid valuvaigisteid peavalude vastu. 48-aastane Mart, kes tarvitab juba mõni aasta vererõhuravimeid. 18-aastane Helen, kes on hädas aknega ja kel on diagnoositud kerge ärevushäire. Või ehk 27-aastane Aleks, keda vaevab depressioon.

Need on kõik tavalised inimesed meie seast, sest kes meist siis aeg-ajalt ravimeid ei tarvitaks? Valuvaigistid ja rasestumisvastased vahendid on paljudel lausa igapäevased kaaslased. Ka antibiootikumikuure tuleb vahel paratamatult ette. Sageli pole meil aga aimugi, et tarvitatavad ravimid võivad päikesega reageerida. Nii viibitakse muretult päikese käes ja ebameeldivad reaktsioonid kirjutatakse teadmatusest hoopis liigse päevitamise või ebapiisava päikesekaitse arvele.

Suvel on enamikul inimestest siiski soov võimalikult sageli õues päikese käes viibida, seega räägime lähemalt, millised on ohud, mida päike ravimitarvitajale põhjustada võib ja kuidas ebameeldivaid reaktsioone vältida.

Mitmed ravimid põhjustavad fotosensitiivsust ehk lihtsalt öeldes muudavad naha ultraviolettkiirguse mõjule palju vastuvõtlikumaks. Nahareaktsioon, mida päikese ja ravimite kombinatsioon esile võib kutsuda, on väga sarnane päikesepõletusele – nahale ilmuvad lööve, punetus, villid või sügelus. Selliselt võivad mõjuda nii nahale määritavad preparaadid kui ka suukaudsed ja süstitavad ravimid, nii retseptiga valuvaigistid kui ka käsimüügiravimid. Kõige olulisem ongi tutvuda ravimi infolehega, et teada saada, kas tarvitatav ravim võib tekitada fotoallergilist või fototoksilist reaktsiooni.

Fotoallergilisus ja fototoksilisus – kuidas eristada?

Fotoallergiline reaktsioon

• Esineb harva
• Võib väljenduda isegi päevi hiljem
• Sümptomid on lööve, punetus ja/või sügelus
• Vallandajaks enamasti nahale määritavad ravimid
• Haaratud võib olla ka nahapind, mis päikesega kokku ei puutunud
• Reaktsioon võib olla ühekordne või korduda

Fototoksiline reaktsioon

• Esineb sageli
• Vallandajaks ravim, mis aktiveerub UV-kiirguse toimel
• Võib tekkida isegi mõne minuti või tunni jooksul peale päikese käes olemist
• Sümptomiteks on ulatuslik päikesepõletus – punetus, villid, sügelemine
• Haaratud on päikesega kokku puutunud nahapind
• Reaktsioon võib olla ühekordne või korduda
• Vahel harva võib fototoksiline reaktsioon tekkida veel pikka aega peale ravimi tarvitamise lõpetamist

NB! Fotosensitiivsust ei teki kõigil inimestel, kes samasid ravimeid tarvitavad ja sama palju päikese käes viibivad.

Päikesetundlikkust tõstvad ravimid võivad süvendada ka juba olemasolevaid nahahaigusi, näiteks herpest ja ekseemi. Lisaks võivad fotosensitiivsust põhjustada erinevad keemilised ühendid, nagu eeterlikud õlid, kosmeetikatooted ja parfüümid, või kokkupuude mõne taimega (nt aedruut).

Milliste ravimitega on oht fotosensitiivsuse tekkeks?

Kindlasti ei reageeri kõik ravimid päikesevalgusele negatiivselt. Väga oluline on tutvuda ravimi infolehega, sest just seal on kirjas ravimi ja päikese võimalik koosmõju. Tasub meeles pidada, et isegi täiesti tavalised käsimüügiravimid võivad tekitada nahatundlikkust, nii nagu ka osad loodusliku päritoluga ja esmapilgul leebena näivad ravimtaimed.

Ole tähelepanelik ja vaata üle oma koduapteegi sisu, isegi kui arvad, et juba tead!

• Akne ravi juures on oluline meeles pidada, et akne retseptiravimid, nagu isotretinoiin ja tetratsükliinid, reageerivad päikesega. Isotretinoiin kuulub retinoidide rühma ja vähendab rasu tootmist nahas, vähendades just seeläbi aknet. Tetratsükliinid (nt doksütsikliin) on antibiootikumid, mis hävitavad aknet põhjustavaid baktereid. Antibiootikumikuuri ajal on soovitatav vältida intensiivset päikese käes viibimist isegi kuni 48 tundi pärast ravikuuri lõppemist.
• Hormonaalsed rasestumisvastased vahendid, hormoonasendusravi (ehk östrogeeni sisaldavad ravimid) võivad soodustada pigmendilaikude teket. Ka rasedad ja imetavad emad on päikese käes viibimise järel pigmendilaikude tekkele vastuvõtlikumad.
• Mõned valuvaigistid (sh laialt levinud ketoprofeen ja ibuprofeen) võivad samuti põhjustada fotosensibilisatsiooni. Kui tekib vajadus kasutada retsepti alusel saadavat ketoprofeeni geeli, siis peab arvestama õige ajavahemikuga. Ülitundlikkusreaktsioonide ärahoidmiseks soovitatakse ravimi kasutamise ajal ja kahe nädala möödudes pärast geeli kasutamist hoiduda otsese päikesevalguse eest.

Kuidas end päikese eest kaitsta?

Kui kasutad mõnda loetletud ravimitest, on oluline kaitsta oma nahka päikese eest, kasutades kaitsevahendeid, nagu päikesekaitsekreem ja kaitseriietus.

1. Väldi päikese käes viibimist ajal, mil päikesekiirgus on kõige intensiivsem, eriti kella 10–14 vahel.
2. Võta kasutusele päikesekaitsekreem, mis kaitseb nii UVB- kui ka UVA-kiirguse eest. Päikesekreem peaks olema SPF 30 või kõrgema kaitsefaktoriga ning seda tuleks nahale määrida vähemalt 20 minutit enne päikese kätte minekut. Kreemi tuleks uuesti lisada iga paari tunni tagant ja kindlasti ka peale ujumist.
3. Pane selga päikesekaitseriietus. Selleks sobivad pikkade varrukatega särgid, pikad püksid ja laiaääreline müts, mis kaitseb nägu, kaela ja kõrvu.
4. Väldi otsest päevitamist.
5. Väldi solaariumit, ka see võib suurendada naha tundlikkust päikesevalguse suhtes.
6. Jälgi oma nahka tuvastamaks märke löövetest, villidest või muudest nahakahjustustest. Märgates midagi ebatavalist, pöördu kindlasti arsti poole.

Päike tegi siiski liiga? Kuidas ravida?

• Ravi nahka nii, nagu raviksid seda tavalise päikesepõletuse korral.
• Leevenda sümptomeid apteegis müügil olevate põletusevastaste geelidega.
• Jahuta nahka jaheda vee ja külma vee kompressidega.
• Vajadusel võta valuvaigistit.
• Fotoallergilise reaktsiooni korral võta kasutusele allergiaravimid.
• Ole kannatlik – nahakahjustuste paranemine võtab aega.
• Kui nahakahjustus on tugev, tuleks konsulteerida arstiga.
• Kindlasti ära lõpeta omaalgatuslikult ravimite tarvitamist, vaid pea arstiga nõu.

Vaata üle oma koduapteek ja mõtle läbi, millised ravimid suvel tarvitusel on! Siin on valik fotosensitiivsust põhjustavaid ravimeid.