Huvitav teada: nii kaua liigutavad surnud

Surnuaed Foto: Shutterstock

Keha hakkab pärast surma tavaliselt kohe lagunema, kuigi hea palsameerimistöö võib lagunemist edasi lükata, vahendab Live Science. Hiljuti avastati aga ka üllatav tõik, et laip võib liigutada rohkem kui aasta pärast surma. 

Hetkel, kui inimene sureb, hakkab tema keha lagunema, kuna rakud surevad ja bakterid tungivad sisse. Aga kui kaua kulub keha täielikuks lagunemiseks?

Kuigi lagunemisprotsess algab mõne minuti jooksul pärast surma, võivad rolli mängida mitmed muutujad, sealhulgas ümbritseva õhu temperatuur, pinnase happesus ja kirstu materjal. Tüüpilisse kirstu maetud surnukeha hakkab tavaliselt silmnähtavalt lagunema aasta jooksul, kuid täielikuks lagunemiseks kulub kuni kümme aastat, nii et alles jääb vaid skelett, ütles Texase osariigi ülikooli kohtuantropoloogia keskuse direktor Daniel Wescott Live Science'ile.

Lääne-Carolina ülikooli kohtuosteoloogia uurimisjaama dotsent Nicholas Passalacqua sõnab, et ilma kirstuta maetud surnukeha, mis ei ole kaitstud putukate ja muude elementide eest, muutub skeletiks tavaliselt viie aasta jooksul.

Keha jääb bakterite meelevalda

Lagunemine ise on üsna lihtne. Kui surm saabub ja hapnikuga küllastunud veri lakkab voolamast, rakud surevad; protsessis, mida nimetatakse autolüüsiks, vabastavad rakud ensüüme (eriti lüsosoomidest pärinevad, mis sisaldavad seedeensüüme), mis lagundavad rakke, ka süsivesikuid ja valke.

Kõdunemine ehk orgaanilise aine lagunemine ilma hapnikuta bakterite, seente või muude organismide toimel võib muuta naha rohekaks umbes 18 tundi pärast surma. Samaaegselt paljunevad kiiresti kõhus olevad bakterid, tekitades gaase, mis põhjustavad kehas puhitust ja lõhnu. Lagunemine kiireneb, kui keha on kuumas keskkonnas, mistõttu hoitakse inimjäänuseid sageli külmikus, kuni matmise aeg kätte jõuab.

Puhitusetapi ajal võib nahk ihult libiseda ning tekkida villid ja marmorsus, mille puhul on umbes 24–48 tunni jooksul pärast surma läbi naha näha rohekasmustad veresooned.

Lõpuks pundumine taandub, keha koed pehmenevad ning eluvormid nagu putukad ja mikroobid asuvad ära sööma pehmeid kudesid, jättes järele luustiku jäänused.

Selles (skeleti) staadiumis aeglustub lagunemine märkimisväärselt – luustiku jäänuste lagunemiseks kulub aastaid või aastakümneid.

Lagunemise edasilükkamiseks võib eemaldada surnukehast vere ja muud vedelikud ning asendada need palsameerimisvedelikega, mida süstitakse veresoontesse. Need kemikaalid, mis toimivad säilitusainetena, pidurdavad keha lagundavate bakterite tegevust. Ehkki palsameerimine on levinud praktika, keelavad mõned religioonid selle, kuna seda peetakse keha rüvetamiseks.

Liikuv surnukeha

Austraalia teadlane avastas, et inimkehad liiguvad pärast surnuks kuulutamist rohkem kui aasta. Need leiud võivad avaldada mõju erinevatele valdkondadele, nagu patoloogia ja kriminoloogia, vahendab Freethink.

Teadlane Alyson Wilson uuris ja pildistas surnukehade liikumist 17 kuu jooksul. Ta rääkis Agence France Presse'ile oma avastuse šokeerivatest üksikasjadest.

Tema meeskond tegi 17 kuu jooksul laibast pilte 30 minuti järel. Kogu 17 kuu jooksul liikus laip pidevalt.

«Avastasime, et käed liikusid märkimisväärselt, nii et käed, mis lebasid alguses keha kõrval, tõusid küljele,» ütles Wilson.

Teadlased ootasid liikumist enamasti lagunemise väga varases staadiumis, ja Wilson lisas, et pidev liikumine üllatas meeskonda täielikult.

«Arvame, et liigutused on seotud lagunemisprotsessiga, kuna keha mumifitseerub ja sidemed kuivavad.»

Tema leiud avaldati ajakirjas Forensic Science International: Synergy.

Teadlased arvavad, et surmajärgsete liigutuste ja lagunemiskiiruse mõistmine võib aidata hinnata paremini surmaaega. Näiteks võib see olla kasulik politseile, kuna nii saaks isikute kadumise aega seostada tundmatu surnukehaga.