On ainult ühte tüüpi psoriaasi
Doktor Kingo selgitab, et kuigi tervelt neli inimest viiest põevad naastulist psoriaasi, kus lööve tekib enamasti küünarnukkidele, põlvedele, peanahale või kehatüvele, on haigusvorme veelgi.
Tilkpsoriaasi puhul on kogu keha kaetud väikeste punetavate tilgakujuliste lööbeelementidega. Enamasti haigestuvad tilkpsoriaasi lapsed ning kollete teket võivad esile kutsuda infektsioonid, sealhulgas kurgumandlipõletik. Tilkpsoriaas paraneb tavaliselt ravita või paiksete ravimitega mõne kuuga, kuid võib ka areneda krooniliseks naastuliseks psoriaasiks.
Haudumuspsoriaas tekib nahavoltidesse, näiteks kaenlaalustesse, rindade alla, kubeme ja tuharate vahele. Seda tüüpi haigusvormiiseloomustab intensiivsem punane värvus ja voltides lõhede esinemine. Tavaliselt on selle vormi esinemisel haiguse kulg raskem. Haudumuspsoriaasi esineb sagedamini ülekaalulistel inimestel.
Mädavilliline psoriaas on mädavillikeste tekke ja pideva kordumise tõttu äärmiselt tülikas. Kuna hõlmatud on enamasti käe- ja jalalabad, võib inimeste töövõime olla tugevalt häiritud. Lisaks allub nimetatud haigusvorm ravile väga raskelt.
Erütrodermiline psoriaas on suhteliselt haruldane ja raske psoriaasitüüp, mis mõjutab kogu nahka – haaratud on üle 90 protsendi kehapinnast. Nahk on intensiivselt punetav, valulik ja sügelev, ketendab ja näeb välja, nagu seda oleks põletatud.
Haigus mõjutab ainult nahka
Kuigi psoriaasi sümptomid avalduvad kõige nähtavamalt nahal, mõjutab haigus tõsiselt ka inimese vaimset tervist. «Psoriaasi sümptomitega inimestel on kaks korda suurem tõenäosus haigestuda depressiooni kui neil, kellel pole nimetatud nahahaigust. Samuti kolmekordistab see südame-veresoonkonna haiguste riski. Psoriaas on seotud veel suhkurtõve, rasvumuse kõrge vererõhu ja põletikulise soolehaigusega, tõusnud on ka risk haigestuda nahavähki. Umbes 30 protsendil psoriaasiga inimestest on tõenäosus haigestuda psoriaatilisse artriiti. Psoriaatilise artriidi korral võivad liigesed, sealhulgas näiteks käe- ja jalalabad, põletiku tõttu muutuda jäigaks, tursuda, väsida ja valutada, liikuvus võib olla piiratud ning ravimata jätmisel võivad tekkida püsivad liigesekahjustused,» selgitab doktor Kingo.