Psoriaas on krooniline ja sageli süvenev haigus, mis mõjutab rohkem kui 125 miljonit inimest kogu maailmas. Eestis põeb psoriaasi hinnanguliselt üle 43 000 inimese. Kuigi psoriaasist räägitakse üha enam, saadavad seda jätkuvalt paljud müüdid, mis tihtipeale tulenevad teadmatusest. Müüte aitab avada ja ümber lükata nahaarst ning SA Tartu Ülikooli Kliinikumi 2. kliinilise valdkonna juht ja Tartu Ülikooli dermatoloogia ja veneroloogia professor doktor Külli Kingo.
Doktor Külli Kingo sõnul on psoriaasi põdevate inimeste kehadel haiguskolded, mis on kaetud kettude ja soomustega. Need moodustavad koorumise ja lõhenemise tagajärjel punetavaid naaste. «Kui haigusest on haaratud pea, on nähtavaks tagajärjeks kõõm, mida võib leida nii inimese riietelt kui teda ümbritsevatelt pindadelt. Seetõttu seostatakse psoriaasi tihtipeale halva hügieeniga. Haiguskolded ei ole aga tingitud hügieeniprobleemidest, vaid põletikust, mis põhjustab naha sarvkihi kontrollimatu paksenemise,» selgitab doktor Kingo. Tavaliselt kulub naharakkude uuenemiseks kuni 28 päeva, kuid psoriaasi korral lüheneb see periood viie päevani. «Surnud naharakud ei jõua maha kukkuda, vaid kogunevad nahale. Hea isiklik hügieen aitab tülikaid sümptomeid vähendada, ent arvestada tuleb sellega, et pestes ei tohi vesi olla liiga kuum ning nahka ei tohi traumeerida (näiteks kettusid mehhaaniliselt kammiga eemaldada), sest psoriaasi lööbele on iseloomulik teke eelistatult trauma kohtadele,» lisab doktor Kingo.
Doktor Kingo sõnul usuvad paljud inimesed endiselt, et psoriaas võib olla nakkav, mõistmata, et haigus on seotud organismis toimuvate immuun-põletikuliste protsessidega ning on perekondlikku eelsoodumusega. Selline eksiarvamus tekitab haigetele inimestele palju ebamugavust: nad võivad kuulda enda kohta ebameeldivaid kommentaare või puutuda kokku kiusamisega, neid võidakse ära ajada spordiklubides ja ujulatest, juuksurid ja massöörid võivad keelduda neile teenuste osutamisest, haigus võib takistada neil tegemast tööd, mis nõuab esinduslikku välimust jms. «Hirmul psoriaasihaigega kokku puutudes psoriaasi haigestuda pole aga vähimatki alust – kui väheatraktiivsed haigusest mõjutatud nahapiirkonnad ka välja ei näeks. Õnneks on inimeste teadlikkus nimetatud haiguse olemusest tänaseks päevaks paranenud ja psoriaasiga inimesi ei peljata,» rahustab doktor Kingo.
Doktor Kingo selgitab, et kuigi tervelt neli inimest viiest põevad naastulist psoriaasi, kus lööve tekib enamasti küünarnukkidele, põlvedele, peanahale või kehatüvele, on haigusvorme veelgi.
Tilkpsoriaasi puhul on kogu keha kaetud väikeste punetavate tilgakujuliste lööbeelementidega. Enamasti haigestuvad tilkpsoriaasi lapsed ning kollete teket võivad esile kutsuda infektsioonid, sealhulgas kurgumandlipõletik. Tilkpsoriaas paraneb tavaliselt ravita või paiksete ravimitega mõne kuuga, kuid võib ka areneda krooniliseks naastuliseks psoriaasiks.
Haudumuspsoriaas tekib nahavoltidesse, näiteks kaenlaalustesse, rindade alla, kubeme ja tuharate vahele. Seda tüüpi haigusvormiiseloomustab intensiivsem punane värvus ja voltides lõhede esinemine. Tavaliselt on selle vormi esinemisel haiguse kulg raskem. Haudumuspsoriaasi esineb sagedamini ülekaalulistel inimestel.
Mädavilliline psoriaas on mädavillikeste tekke ja pideva kordumise tõttu äärmiselt tülikas. Kuna hõlmatud on enamasti käe- ja jalalabad, võib inimeste töövõime olla tugevalt häiritud. Lisaks allub nimetatud haigusvorm ravile väga raskelt.
Erütrodermiline psoriaas on suhteliselt haruldane ja raske psoriaasitüüp, mis mõjutab kogu nahka – haaratud on üle 90 protsendi kehapinnast. Nahk on intensiivselt punetav, valulik ja sügelev, ketendab ja näeb välja, nagu seda oleks põletatud.
Kuigi psoriaasi sümptomid avalduvad kõige nähtavamalt nahal, mõjutab haigus tõsiselt ka inimese vaimset tervist. «Psoriaasi sümptomitega inimestel on kaks korda suurem tõenäosus haigestuda depressiooni kui neil, kellel pole nimetatud nahahaigust. Samuti kolmekordistab see südame-veresoonkonna haiguste riski. Psoriaas on seotud veel suhkurtõve, rasvumuse kõrge vererõhu ja põletikulise soolehaigusega, tõusnud on ka risk haigestuda nahavähki. Umbes 30 protsendil psoriaasiga inimestest on tõenäosus haigestuda psoriaatilisse artriiti. Psoriaatilise artriidi korral võivad liigesed, sealhulgas näiteks käe- ja jalalabad, põletiku tõttu muutuda jäigaks, tursuda, väsida ja valutada, liikuvus võib olla piiratud ning ravimata jätmisel võivad tekkida püsivad liigesekahjustused,» selgitab doktor Kingo.
Kergemate nahaprobleemide puhul soovitakse sageli üle vaadata kasutatav kosmeetika ning muuta toitumist. Doktor Kingo sõnul aga kahjuks sellised soovitused psoriaasiga inimesi ei aita – näiteks gluteenist ja laktoosist loobumine ei päästa inimest haiguse ägenemise eest. «Samas avaldub haigus igal inimesel erinevalt, mistõttu võib toitumise muutus mõnele positiivselt mõjuda. Teadusuuringutes on näidatud madala kalorsusega dieedi positiivset efekti psoriaasi kulule,» lisab doktor Kingo. Haiguse ägenemise võib vallandada rafineeritud suhkur, toiduvärvid, alkohol, punane liha, töödeldud toidud ja piimatooted. Põletikku ja psoriaasi sümptomeid leevendava toimega peetaks näiteks kalaõlis sisalduvad oomega-3 rasvasid, Cayenne'i pipra kapsaitsiini ja kurkumi.
«Jah, psoriaasist inimene ei tervistu, kuid see ei tähenda, et seda oleks võimatu kontrolli all hoida ja elada täisväärtuslikku elu,» nendib doktor Kingo. Kergema psoriaasi korral võib kasu olla päikese käes aja veetmisest, toitumise tasakaalustamisest, suitsetamisest loobumisest, stressi vähendamisest, naha niisutamisest jms. Samas võib haigel esineda psoriaasi vorm, mis päikese käes ägeneb ning kindlasti peavad kõik haiged hoiduma päikesepõletustest. Raskekujulise psoriaasi ravis kasutatakse palju keerulisemaid ravimeetodeid: valgusravi, süsteemset ravi immuunsust pärssivate tablettidega ning bioloogilist ravi, mille eesmärk on haiguse sümptomeid minimeerida. Erinevad ravimid toimivad eri viisidel ja sobivad kasutamiseks erinevates olukordades. See on ka põhjus, miks ravimi valikul on vaja oma arstiga koostööd teha.
Kuigi psoriaasi peetakse sageli täiskasvanute haiguseks, võib haigus avalduda lapseeas. Lapseeas avaldunud psoriaas on tugevalt perekondliku eelsoodumusega. USA-s tegutseva psoriaasi ja psoriaatilise artriidiga inimestele teenuseid pakkuva Riikliku Psoriaasi Fondi andmetel on psoriaasi põdemise korral 10-protsendiline tõenäosus, et haigus kandub edasi ka lastele. Kui haigestunud on mõlemad vanemad, suureneb risk 50 protsendini. Juhul kui psoriaas on avaldunud lapseeas, siin on haiguse tavaliselt raskema kuluga.
