Kõrvus vilistama paneva terviseprobleemi vastu leiti tõhus leevendus

Kumin kõrvus võib olla tõsise terviseprobleemi sümptom Foto: Shutterstock

Tinnitus ehk kõrvus kostev helin, vilin, kohin, mürin või susin, mille allikas ei asu väliskeskkonnas, halvendab teinekord oluliselt elukvaliteeti. Ameerika Ühendriikide täiskasvanutest esineb kuni 15 protsendil tinnitus ja peaaegu 40 protsenti nendest kannatab krooniliselt ja otsib aktiivselt leevendust, vahendab Medical Xpress.

Hiljutine Michigani ülikooli Kresge kuulmisuuringute instituudi teadlaste uuring viitab, et leevendus võib olla võimalik.

Dr Susan Shore, Michigani meditsiini kõrva-nina-kurguhaiguste osakonna juhataja uuris meeskonnaga, kuidas aju töötleb bisensoorset teavet ja kuidas neid protsesse saab kasutada isikupärastatud tinnituse raviks. Tulemused avaldati ajakirjas JAMA Network Open.

Kliinilises uuringus osales 99 isikut, kellel oli somaatiline tinnitus. See on haigusseisundi vorm, mille puhul liigutused, nagu lõualuu kokkusurumine või surve avaldamine otsaesisele, põhjustavad märgatava muutuse kogetud helide kõrguses või tugevuses. Peaaegu 70 protsendil tinnituse all kannatajatest on somaatiline vorm.

Shore'i sõnul võisid osaleda kandidaadid, kellel oli häiriv somaatiline tinnitus ja normaalne kuni mõõdukas kuulmislangus.

«Pärast registreerumist said uuritavad kodus kasutamiseks kaasaskantava seadme, mille töötas välja ja valmistas ettevõte in2being,» ütles ta. «Seadmed olid programmeeritud esitama iga osaleja isiklikku tinnituse spektrit, mis kombineeriti elektrilise stimulatsiooniga, et moodustada bisensoorne stiimul.»

Uuringus osalejad määrati juhuslikult ühte kahest rühmast. Esimene rühm sai bisensoorset (aktiivset) ravi, teisele rühmale edastati aga ainult heli.

Esimese kuue nädala jooksul kasutasid osalejad oma seadmeid iga päev 30 minutit. Järgmise kuue nädala jooksul ei pidanud seadet kasutama iga päev. Sellele järgnes veel kuus nädalat ravi, mis erines eelnevatel nädalatel saadust.

Shore märgib, et igal nädalal täitsid osalejad küsimustikud, mis mõõtsid tinnituse mõju elule. Selle aja jooksul hinnati osalejatel ka tinnituse tugevust.

Meeskond leidis, et kui osalejad said bisensoorset ravi, teatasid nad järjekindlalt paranenud elukvaliteedist, tinnituse tugevus vähenes oluliselt ja samuti puude raskus. Neid mõjusid aga ainult helistimulatsiooni kohaldamisel ei täheldatud.

Pärast kuuenädalast aktiivset ravi teatas enam kui 60 protsenti osalejatest oluliselt vähenenud tinnituse sümptomitest, kuid mitte kontrollgrupp. 

«See uuring sillutab teed isikupärastatud bisensoorse stimulatsiooni kasutamiseks tinnituse tõhusa ravina, pakkudes lootust miljonitele tinnituse all kannatavatele inimestele,» ütles Shore.