Saa teada: kuidas antakse Eestis tõuget inimkesksele tervishoiule

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Elukvaliteeti ja ravikogemust parandava tervikliku raviteekonna tagamiseks peab andma tõuke ravikorralduse arenguks, kirjutab Tervisekassa juhatuse liige Maivi Parv. Kuidas seda Eestis tehakse?

Maailma Terviseorganisatsiooni määratluse järgi on inimkeskne tervishoid lähenemisviis, kus tervishoiutöötaja ja inimese suhtlus tagab inimese aktiivse osaluse enda ravis ja hoolduses. Eestis ei ole inimkeskne tervishoid täpselt defineeritud. Tervisekassas käsitleme inimkeskset tervishoidu lähenemisviisina, kus raviteekond on inimese eest korraldatud.

Miks me üldse peame rääkima terviklikust raviteekonnast? Seni on fookuses olnud uute toimivate ja tõhusate teenuste rahastamine, mis ongi Tervisekassa üks olulisemaid ülesandeid. Kuid ainuüksi uute teenuste rahastamine ei taga, et inimesed enda tervisemure lahendamiseks õigel ajal õigete teenusteni jõuavad. Tervishoiutöötajad on keskendunud enda töö kvaliteedile, kuid vähem mõeldakse sellele, mis peaksid olema patsiendi jaoks järgmised raviteekonna etapid ja kuidas ta nendeni jõuab. Ühel tervishoiutöötajal on selles vallas ka raske midagi ära teha, kui puuduvad kogu tervishoiusüsteemis kehtivad kokkulepped.

Sujuvast raviteekonnast võidavad kõik

Siin tuleb mängu raviteekondade arendamine, mis on eelkõige oluline patsiendile, kuid sellest võidavad ka tervishoiutöötajad ja väljaspool tervishoidu töötavad spetsialistid. Raviteekondade arendamisel tuleb läbi mõelda ka see, kuidas administratiivset koormust vähendada, kuidas oleks mõistlik töökorraldust muuta (näiteks osad ülesanded arstilt õele, õelt koordinaatorile) ja millised on osapoolte rollid patsiendi tervisemure lahendamisel. Samuti saab sellest kasu tervissüsteem, kuna ravitulemus paraneb ja kulu väheneb seeläbi, et parema ravisoostumuse korral ei satu inimene enam sama haigusega haiglasse nii sageli.

Tervisekassa eesmärk on luua võimalused raviteekondade tekkimiseks. Selleks oleme algust teinud erinevate raviteekondade kaardistamise ja arendamisega. Esmatähtsaks peame neid valdkondi, kus on pikk ja keeruline raviteekond, eriala puhul nähakse muudatuste vajadust ning mõju tervisesüsteemile on suur.

Tervisekassa rahastamisel on olnud ja on jätkuvalt töös mitmeid projekte, mis on suunatud raviteekondade arendamisele: riskipatsientide ravijuhtimise mudel, paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise projekt PAIK, insuldi- ja endoproteesimise raviteekonna juhtprojekt ning kaugteenuste näidisprojektid. Algust oleme teinud ka vaimse tervise raviteekonna projektiga teatud psühhiaatriliste haigusseisundite puhul. Osa projekte on suunatud kogu raviteekonnale ja osa kitsamale lõigule mõnest raviteekonnast. Sel aastal plaanime seniste kogemuste põhjal kokku panna raviteekondade arendamise standardi, et põhimõttes kokku leppida ja võimaldada edaspidi raviteekondade arendamist eest vedada ka teistel osapooltel. Koos jõuame kiiremini kaugemale!

Senised projektid on olnud edukad

Raviteekonna projektide elluviimise eesmärk on neid edu korral laiendada, seetõttu peab iga projekt lõppema mõju hindamisega. Selle põhjal teeme otsuse, kas projektiga jätkatakse. Mullu jõudis lõpule insuldi raviteekonna projekt ja saab öelda, et sekkumisrühmas vähenes ühe aasta suremus ning samuti paranesid raviteekonna integreeritust näitavad mõõdikud, näiteks kasvas insuldipatsientide seas taastusravil osalemine. Vähene taastusravile jõudmine oli enne projekti üks põhilisi erialaseltsi poolt välja toodud murekohtasid.

Üks uuemaid raviteekonna projekte, millega tegeleme, on endoproteesimist vajava inimese raviteekond. Puusa- ja põlveliigese asendamine on Eestis üks sagedasemaid plaanilisi lõikusi, mille ravijärjekorrad on pikad. Paraku on varasemalt nii mõnedki operatsioonid edasi lükkunud, kuna ootamise ajal ei olnud patsiendi tervislik seisund operatsiooniks ette valmistatu ehk vahepeal jäid lahendamata teised tervisemured. Spetsialistide selgest rollijaotusest, infovahetusest ja koostööst sõltub see, kuidas sujub patsiendi teekond ja milline on ravitulemus. Endoproteesimise projekti käigus oleme välja töötanud raviteekonna standardi, et kirjeldada tervishoiutöötajate selged rollid ja teenused, mida patsient kindlasti vajab. Praegu testime standardit koos raviteekonnapõhise tasustamisega ja esmaseid tulemusi on oodata 2024. aasta lõpus.

Hea näide on tuua ka möödunud aastal alguse saanud kopsuvähki põdeva patsiendi raviteekonna arendamisest, kuhu panustavad nii erasektor kui ka riik. Koostöös Sotsiaalministeeriumi ning tervishoiuettevõtetega MSD, AstraZeneca, Roche ja Connected Healthi klastriga kaardistame kopsuvähi patsiendi praegust raviteekonda, probleemkohti ja arendusvajadusi, et välja töötada patsiendi vajadustele vastavaid uudseid lahendusi vähiteekonna eri etappides.

Ladus infovahetus on võtmetähtsusega

Lähtudes raviteekonna projektides selgunud kitsaskohtadest on Tervisekassa alustanud keskse tervisejuhtimise töölaua arendamist, mis võimaldab tuua ühte inforuumi kogu ravimeeskonna arstidest tugispetsialistide ja sotsiaaltöötajani. Oluline on, et igal raviteekonda panustaval meeskonnaliikmel, sealhulgas patsiendil endal, oleks ligipääs ajakohasele informatsioonile ja sellest lähtuvalt saaksid meeskonnaliikmed oma tööd veel paremini teha.

Raviteekondade arendamise lahutamatu osa on ka patsiendi hinnangutel põhinev tervisetulemite ja teenusekogemuse (PROM/PREM) mõõtmine, mida saame kasutada teekondade arendusprotsessides. PREM ja PROM annavad kliinilisele personalile põhjalikumat infot kui vaid analüüsi või uuringu vastus ja aitavad mõista ravi mõju inimeste elukvaliteedile tervikuna.

Samuti peab teenuste rahastamine toetama soovitud eesmärkide saavutamist. Seetõttu kasutatakse raviteekonnapõhist tasustamist, mis tähendab, et ühel raviteekonnal on üks hind ehk me seome kõik patsiendi raviteekonnaga seotud teenused kokku: ravi ettevalmistus, ravi, haigusest taastumise, kaasuvate haiguste ja tüsistuste ravi. See tagab raviasutusele paindlikkuse osutada neid teenuseid, mida inimene oma seisundi tõttu vajab, ja aitab integreerida raviteekonda innovaatilisi teenuseid, näiteks kaugmonitooringu. Laiemas plaanis aitab raviteekondade arendamine tagada jätkusuutlikuma tervishoiusüsteemi, sest terviklikud ja inimkesksed lähenemised optimeerivad tööprotsesse ja ravikulusid ning määratlevad iga tervishoiutöötaja selgemad rollid patsientide ravimisel.