Kuigi paljud patsiendid saavad ravi Eestis, jõuab Tervisekassasse ka palju taotlusi välisriiki plaanilisele ravile minemiseks. Mille alusel välisriiki ravile saadetakse, räägib Tervisekassa eriarstiabi osakonna spetsialist Jana Urtson.
Plaaniline ravi välisriigis – miks, kellele ja kuidas?
Miks Tervisekassa pakub ravikindlustatud inimestele võimalust välisriiki plaanilisele ravile minna, kuigi meil on ka Eestis piisavalt haiglaid?
Kui patsiendile vajalikku ravi ei ole võimalik (veel) Eestis osutada, võib lahenduseks olla ravi välisriigis. Selleks, et Tervisekassa ravikulud kompenseeriks, peab taotlema välisriigis ravi saamiseks eelloa. Peamine põhjus, miks patsienti Eestis ravida ei saa, on meie riigi ja rahvaarvu väiksus. Mõnede haiguste puhul ei kujune välja piisavat kompetentsi või on kompetentsi arendamine ja hoidmine väga kulukas. Spetsiifilist väljaõpet vajava ravi pakkumine, aga ka meditsiinitehnika soetamine ja ülalpidamine ei ole väikese patsiendihulga juures mõistlik. Siiski peab ütlema, et erinevaid tervishoiuteenuseid lisandub Tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu igal aastal ja võimekus patsiente kodumaal aidata aina suureneb.
Tänapäeval tekib väga lihtsalt illusioon, et kõike on võimalik ravida. Inimestel on keeruline selles informatsioonis orienteeruda ja omal käel välisriigis ravi otsimine ei ole alati kõige parem praktika. Patsiendi peamine tugi peaks olema tema raviarst Eestis. Arst tegeleb patsiendile sobiliku ja vajaliku ravi määramisega, olgu see siis Eestis või välisriigis.
Välisravi puhul peame küsima, kas patsient vajab ravi välisriigis või ta soovib ravi välisriigis. Viimasel juhul on tihti tegemist patsiendi eelistusega saada ravi välisriigis, kuigi ka Eestis on tema haiguse ravimine võimalik. Sellisel juhul rakendub teine Tervisekassa võimaldatud kompensatsioonimehhanism – patsientide vaba liikumise direktiiv. Eelloaga plaanilise välisravi puhul räägime siiski vajadusest patsienti välisriigis ravida.
Mille alusel otsustatakse, kas inimene saab eelloa välisriiki plaanilisele ravile minemiseks?
Plaanilise välisravi tingimused ja kriteeriumid on kirjas ravikindlustuse seaduses. Tervisekassa rahastamisotsuse üks alusdokumentidest on arstliku konsiiliumi protokoll, milles antakse hinnang taotletava tervishoiuteenuse vastavusele seaduses sätestatud tingimustele.
Mõnikord on vaja ka patsiendi terviseseisundit täiendavalt hinnata või saada eksperdihinnang suuremast piirkondlikust haiglast. Menetluse käigus selgitatakse välja, kas patsienti on võimalik Eestis ravida ja kas taotletav tervishoiuteenus on meditsiiniliselt näidustatud.
Samavõrd oluline on hinnata, kas taotletav tervishoiuteenus on tõendatud meditsiinilise efektiivsusega. See tähendab, et tegemist peab olema maailmas üldtunnustatud ravimeetodiga, mille efektiivsus on tõendatud kliiniliste uuringutega ja tulemused kajastatud teaduskirjanduses.
Vaja on ka hinnata, mis on taotletava tervishoiuteenuse eesmärk ja kui suurel määral taotletav ravi seda toetab.
Taotlust esitades tuleb arvestada, et aastate jooksul on Eestis võetud kasutusele üha uusi raviviise ja see, mida meditsiin siin aastaid tagasi ei võimaldanud, võib olla nüüdseks võimalik.
Kui keeruline on välisriiki plaanilisele ravile minna?
Tegelikult on protsess lihtne, kui on teada, miks, kuhu ja millal on vaja minna. Eelloa saamiseks on vaja patsiendi või tema seadusliku esindaja taotlust ja raviarstilt arstliku konsiiliumi protokolli. Keeruliseks läheb, kui eeltöö on tegemata ja sellega alustatakse alles siis, kui taotlus on juba esitatud või on patsiendil ravile minemiseks lennupiletidki ostetud. Tegelikult peab eelluba olema väljastatud enne ravile pöördumist.
Plaaniline välisravi ei erinegi ravist Eestis nii palju, sest nii ühel kui ka teisel juhul kaalutakse erinevaid ravivõimalusi: millises haiglas on selleks parimad võimalused ning kas ja millal on ravi vajalik. Arstil ja patsiendil on vaja kõigepealt plaanilise välisravi vajadus läbi arutada. Kui on selge, et patsienti ei ole võimalik Eestis ravida ei ühel ega teisel moel, otsitakse koos võimalusi välisriigist.
Välisriigis asuva raviasutuse valimisel tuleb silmas pidada mitmesuguseid aspekte. Kindlasti peab olema veendunud, et valitud raviasutuses on olemas see kompetents, mida otsima minnakse.
Kas enne eelloa taotlemist peab saama välisriigi raviasutuselt nõusoleku patsiendi ravimiseks?
Jah, raviasutusega on vaja konkreetse patsiendi juhtum kooskõlastada, sest raviasutus peab olema nõus seda patsienti ravima. Välisriigi raviasutuse kirjalikku nõusolekut on vaja seetõttu, et meil on korduvalt esinenud juhtumeid, kus Tervisekassa on väljastanud eelloa ja maksegarantii raviks välisriigis ning siis selgub, et valitud raviasutus ei ole nõus patsienti ravile võtma. Keeldumise põhjused on olnud erinevad. Menetlus on aga lõpule viidud ja kõik algab jälle otsast peale – see ei ole mõistlik ajakasutus. Samuti on vajalik ligikaudne ajamääratlus, millal ollakse välisriigis valmis vajalikku tervishoiuteenust pakkuma. On juhtumeid, kus esmase valikuna märgitud raviasutus ei saa patsienti ravida liiga pika järjekorra tõttu ja seetõttu on vaja otsida teine raviasutus.
Palve edastada Tervisekassale välisriigi haigla nõusolek ravi osutamiseks koos ligikaudse hinnapakkumisega on vajalik ka seetõttu, et vältida hilisemaid vaidlusi arvel esitatud tervishoiuteenuste asjus. On olukordi, kus raviarvel on maksmiseks esitatud tervishoiuteenuseid, mille osutamise vajalikkus on kaheldav või ei kuulu need Tervisekassa väljastatud maksegarantii tingimuste alla. Samuti ei ole alati põhjendatud välisriigis teatud uuringute või protseduuride kordamine, kui need on Eestis juba tehtud ja tulemusi saab raviotsuste tegemiseks kasutada. Need pikad vaidlused jääksid olemata, kui meil on eelnevalt üldiselt teada, mille eest ja kui palju tasuda on vaja – selgitustöö saaks siis varakult tehtud. Haiglatel ei peaks hinnapakkumise tegemine keeruline olema – tervishoiuteenuste hinnad on ju teada. Loomulikult ei saa täpset summat paika panna, alati võib juhtuda olukordi, kus midagi tuleb lisaks. Kuid osutatava raviteenuse üldise kalkulatsiooni koostamine peaks siiski võimalik olema.
Seega, kui on teada vastused küsimustele miks, kus ja millal, on patsiendil vaja täita plaanilise välisravi eelloa taotlus, raviarstil täita arstliku konsiiliumi protokoll ja saata need allkirjastatult Tervisekassasse.
Kas välisravi taotlusi menetletakse vajadusel ka kiirkorras?
Mida täpsemalt on dokumendid täidetud, seda kiiremini menetlus sujub. Kui eelloa väljastamiseks vajalikku informatsiooni napib, peame esitama lisaküsimusi seni, kuni vajalik teave on koos. Eriti oluline on kompaktse informatsiooni edastamine siis, kui tegemist on juhtumiga, kus patsient vajab oma terviseseisundi tõttu ravi välisriigis kiiresti. Kiirkorras menetletakse taotlust juhul, kui ravi on vaja osutada loetud tundide või päevade jooksul. Sellekohase kinnituse saadab Tervisekassale patsiendi raviarst Eestis. Taotluse kiirkorras menetlemise eeldus on korrektselt täidetud plaanilise välisravi eelloa taotlus ja konsiiliumi protokoll.
Plaanilise välisravi eelloa kiirkorras menetlemine ei ole põhjendatud, kui terviseseisund ei vaja erakorralist sekkumist, välisriigi raviasutuses on operatsiooni- või konsultatsiooniaeg juba kirja pandud, reisipiletid on broneeritud, kuid taotlust ei ole esitatud piisava ajavaruga.
Plaanilise välisravi eelloaga seotud protsessi on põhjalikult kirjeldatud Tervisekassa kodulehe rubriigis «Arstiabi välisriigis», kus on ka vastused korduma kippuvatele küsimustele. Alati võib ka saata e-kirja või helistada, kui midagi jääb selgusetuks.
Millistel juhtudel eelluba ei väljastata?
Eelluba ei väljastata, kui seadusest tulenevad kriteeriumid ei ole täidetud. Need on kõige töö- ja ajamahukamad menetlused. Menetluse käigus võib selguda, et taotletav ravi või uuring ei ole patsiendile näidustatud. On olukordi, kus patsient ei ole aastaid oma arsti juures kontrollis käinud ja arstile rääkinudki, et soovib ravi välisriigis. Siis tuleb arstile Tervisekassa palve konsiiliumi protokolli esitamise kohta üllatusena. Sellisel juhul peab arst patsiendi terviseseisundit täiendavalt hindama, sest konsiiliumi protokolli koostamiseks on raviarstil vaja teada patsiendi praegust tervislikku seisundit.
Kui arstid ütlevad, et ravi välisriigis ei ole vajalik, tasub neid usaldada. Patsiendi argument, et seda siiski soovitakse, ei ole eelloa väljastamiseks piisav. Mõnikord on taotletav ravi uurimisjärgus või on tegemist eksperimentaalraviga, mille kasu patsiendi tervisele on teadmata või pole seda piisavalt uuritud ja tõendatud. Ka sel juhul võtab menetlus rohkem aega, sest peame lugema teaduskirjandust ja konsulteerima ekspertidega, et aru saada, kuidas ravi inimest aitaks.
Keelduva otsuse puhul selgitame alati, miks Tervisekassa ei saa taotletud ravi rahastada. Kui võimalik, siis lisame, millised on teised võimalused. Õnneks ei ole keelduvaid otsuseid palju, me rahuldame ligi 90 protsenti taotlustest. Keeldumiste puhul on peamine põhjus taotletava ravi või ka alternatiivse ravi kättesaadavus Eestis. Võib ju olla nii, et üht või teist haigust ravitakse riigiti erinevalt, aga see ei ole piisav argument taotleda ravi välisriigis. Keelduva otsuse saavad ka need taotlused, kus soovitakse tervishoiuteenust, mis on kõigile patsientidele Eestis kättesaadav tasulise tervishoiuteenusena, ei kvalifitseeru tervishoiuteenusena või kui soovitakse tervishoiuteenust saada kiiremini, kui ravijärjekord Eestis seda võimaldab.
Millised kulud tuleb ravikindlustatul plaanilise välisravi puhul ise kanda?
Nii nagu Eestis, tasub Tervisekassa ka välisriigis vaid meditsiiniliste kulude eest. Majutus, transport ja tõlketeenused ei ole meditsiinilised kulud ja nende eest Tervisekassa tasuda ei saa. Transpordi osas on erandeid, näiteks kui patsiendi tervislik seisund on raske, siis on võimalik kasutada meditsiinilist transporti, mille eest patsient tasuma ei pea. Meditsiinilise (lennu)transpordi vajaduse lepivad kokku välisriigi ja Eesti raviasutused.