Veritsevad igemed võivad märku anda selle vitamiini puudusest

Toidulisandid on saanud tarbimiskultuuri osaks. Nende vajadus tekib tegelikult siis, kui on tekkinud või ohustab mõne aine puudujääk. Eesti kliimas tekib paljudel D-vitamiini puudujääk Foto: Shutterstock

Üldiselt peaks tervislikult ja mitmekesiselt toitudes vajalikud mikro- ja makrotoitained ning vitamiinid söögist kätte saama, kuid näiteks ühekülgsed toitumisharjumused või pikk haigus võivad tasakaalu kõikuma lüüa. Apteeker jagab nõuandeid, kuidas vitamiinide ja mineraalide head tasakaalu säilitada ja milliste vitamiinide puudus kipub sagedamini tekkima. 

Tartu Sõbra Benu apteegi proviisori Astrid Oolbergi sõnul on keha pidevalt uuenemas. «Meie organismi rakud vananevad ja samal ajal toodetakse pidevalt uusi juurde. Ehitusmaterjali ehk erinevaid mikro- ja makrotoitaineid, vitamiine ning mikroelemente, mida vajame keha toimimiseks, saame toidust. Lisaks on meie keha piisavalt nutikas, et vajadusel puuduvaid aineid ise toota,» selgitab Oolberg. Ta rõhutab, et kui süüa igapäevaselt mitmekesist ja tervislikku toitu, ei teki organismil vajalike ainete saamisega probleeme.

Lisaks immuunsüsteemi nõrgenemisele võib C-vitamiini puudus avalduda ka igemete veritsemisena.

Paraku inimeste harjumused ja elustiil on erinevad ning siiski võib juhtuda, et toit on ühekülgne ning võib esineda mõne toitaine, vitamiini või mikroelemendi puudus. «Eridieedid nagu veganlus võivad samuti põhjustada mõne vitamiini puuduse. Näiteks on veganitel rohkem levinud B12-vitamiini puudus, mis võib omakorda mõjutada raua ainevahetust ja viia madala hemoglobiinitasemeni. Samuti võib juhtuda, et ainult ühe B-grupi vitamiini tarbimine võib viia teise B-grupi vitamiini taseme languseni,» toob apteeker näite. Ta rõhutab, et omakorda aitab B-grupi vitamiinide puudusele kaasa töödeldud toidu üha suurenev osakaal. «Toidulauda aitab mitmekesistada sinna hapendatud või kääritatud toidu lisamine,» soovitab Oolberg.

C-vitamiini on oluline saada toidust igapäevaselt

Vesilahustuvat C-vitamiini ei hoia organism suures varus ning seetõttu on apteekri sõnul oluline seda vitamiini igapäevaselt tarbida. «Parim viis C-vitamiini saamiseks on süüa värsket puu- ja juurvilja. On oluline teada, et C-vitamiini sisaldus väheneb, kui neid toiduaineid säilitada pikema aja jooksul, eriti talvel. Seega, külmetushooajal võib olla kasulik võtta lisaks C-vitamiini,» jagab Oolberg näpunäiteid. Lisaks immuunsüsteemi nõrgenemisele võib C-vitamiini puudus avalduda ka igemete veritsemisena. Apteeker hoiatab ka C-vitamiiniga liialdamise eest, sest liigne C-vitamiini tarbimine võib põhjustada kõhulahtisust.

Vereanalüüs annab vitamiini vajadusest kõige täpsema pildi

Ilmaasjata ei soovita apteeker ühtki vitamiinikuuri alustada, sest liigsest vitamiinide tarbimisest võib olla rohkem kahju kui kasu. «Näiteks A-vitamiin on oluline silmanägemisele, keha kasvule ja arengule, kuid liigses koguses võib see olla maksa kahjustav ehk hepatotoksiline,» toob Oolberg näite.

Kõige kindlam on apteekri sõnul organismi vitamiinide ja mineraalide puudujäägile jälile saada vereanalüüsi abil, millega tehakse kindlaks erinevate vitamiinide ja mineraalainete tase veres.

«Kui tõesti on vitamiinide juurde võtmise vajadus, näiteks pärast rasket või pikka kurnavat haigust, siis vitamiinikuuri järel võib enesetunne juba 2-3 nädalaga märgatavalt paraneda,» sõnab apteeker.

Kuna erinevad vitamiinid imenduvad kehas isemoodi ning seetõttu on ka nende tarvitamisjuhised erinevad, tasuks kindlasti nõu pidada apteekriga, kes oskab juhiseid jagada ja näiteks öelda, millise toiduga konkreetseid vitamiine tuleks võtta.