Seniavaldamata statistika: need õnnetused põhjustavad Eestis kõige rohkem surmasid

Pilt on illustreeriv ega pole artikliga otseselt seotud Foto: Shutterstock

2021. aastal hukkus vigastuse tõttu 956 inimest, surma põhjuste registri värsketel andmetel 2022. aastal 983. Sealjuures on vigastussuremuses väga suured piirkondlikud erinevused ning vigastussurmad 100 000 elaniku kohta on ajas aeglaselt kasvav trend – üha rohkem on tõsiseid vigastusi, mis lõppevad surmaga. Vigastussurmad on surmapõhjusena neljandal kohal, kuid oma olemuselt on kõik vigastused ennetatavad.

Esikohal on kukkumised, järgnevad mürgistused ja enesevigastamine

Kõige rohkem saadakse viga kukkudes. Seda enamasti kodukeskkonnas (38 protsenti kõigist kukkumistest) ja igas vanuserühmas, sh tööealises elanikkonnas. Järgnesid kukkumised tänaval/teel (16 protsenti). Kukkumiste riskitegur on näiteks alkoholijoove, samuti kehv füüsiline vorm ja ülekaalulisus. Tervise arengu instituudi (TAI) koostatud «Eesti rahvastiku tervise aastaraamatus 2023» kajastatud viimase 20 aasta trendijooned näitavad, et üha väiksem osa Eesti elanikest liigub piisavalt ja märkimisväärne osa Eesti 16–64-aastasest hindab oma füüsilist vormi halvaks. Samuti on murettekitav trend aina süvenev ülekaalulisus. Kukkumiste ja mitmete teiste vigastuste ennetuses on olulisel kohal füüsilise keskkonna ohutus nii teedel kui ka hoonetes, sh kodudes, ja ohtlikele objektidele ligipääsu piiramine.

Surma põhjustanud vigastusliikidest on teisel kohal juhuslik mürgistus (alko, narko) ning kolmandal tahtlik enesevigastus. Need vigastusjuhud on seotud nii inimeste majandusliku olukorraga, sõltuvusainete kättesaadavusega kui ka vaimse tervisega. Paraku on värskelt avaldatud andmetel alkoholitarbimine järjest kasvanud. 2022. aastal tarbis Eestis täiskasvanud (üle 15-aastane) elanik keskmiselt 11,2 liitrit absoluutalkoholi.

Tervise Arengu Instituudil on valminud ülevaade 2021. aasta ravitud või surmaga lõppenud vigastusjuhtudest kõigis Eesti maakondades.

• Jalgratturitega juhtus kõige rohkem õnnetusi Pärnu- ja Tartumaal.
• Ravitud ründeid oli 100 000 elaniku kohta enim Valgamaal ja Ida-Virumaal (kaks korda rohkem kui Eestis keskmiselt).
• Ravitud tahtlikke enesevigastusi oli kõige rohkem Tallinnas ( kaks korda üle Eesti keskmine näitaja).
• Vigastussurmasid 100 000 elaniku kohta oli kõige rohkem Võrumaal (kolm korda rohkem kui Hiiumaal, kaks korda rohkem kui Eestis keskmiselt).
• Valgamaal oli kõrge suremus mürgistuse ning tahtliku enesevigastuse tõttu.
• Kagu-Eesti piirkond on mõnevõrra halvemate näitajatega kui ülejäänud Eesti, see on seletatav regionaalse ebavõrdsuse kaudu, mis koondab nii majandusliku mahajäämuse, tööpuuduse kui ka kehvemad tervisenäitajad.
• Vigastussurmade suhtarv (100 000 elaniku kohta) oli 2021. aastal kõige madalam Hiiumaal (46,8), Harjumaal (v.a Tallinn) (52,5) ja Raplamaal (56,6) , kõige kõrgem oli kordaja Võrumaal (148,1), Põlvamaal (128,4) ja Valgamaal (115,2).
• Elusolendite põhjustatud vigastusi saadi samuti peamiselt kodus (40 protsenti), v.a Ida-Virumaa, kus 24 protsenti vigastustest saadi tänaval või teel.

Ravikulud suurenevad

Lisaks surmadele kaasneb vigastustega märkimisväärne ravikulu, mis on Tervisekassa andmetel aasta-aastalt suurenenud. Madalamad kulud olid 2020. ja 2021. aastal tingitud koroonast. 

Kui 2017. aastal oli vigastuste ravikulu ligi 40,5 miljonit eurot, siis 2022. aastal ulatus vigastustele kulunud raviraha juba ligi 53,3 miljoni euroni. Ühiskondlikud kulud (nt töölt kõrvale jäämisest tingitud) on veelgi suuremad.

2021. aastal kulus 47 protsenti vigastuste ravirahast 65-aastaste ja vanemate ravile ja 38 protsenti ravirahast 30–64-aastaste vigastustele.

Teadlikkus vigastusriskidest, nende märkamine, õigeaegne reageerimine ja oskuslik ravi aitab neid ära hoida ja vähendab hilisemat võimalikku tervisekahju.

Vigastussurmade suhtarv 100 000 elaniku kohta 2021. aastal. Foto: Surma põhjuste register, Tervise Arengu Instituut

Kõigi maakondade 2021 .aasta ravi vajanud ja surmaga lõppenud vigastuste ülevaadetega saab lähemalt tutvuda Tervise Arengu Instituudi kodulehel.