/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/12/20/12824155t1h1d3b.jpg)
Varasemate uuringute andmeil on vaimse tervise häiretega isikutel lühem eluiga võrreldes elanikkonna keskmise näitajaga. Selle põhjused on paljus ebaselged ega ole seletatavad ainult nende häiretega inimeste suurema suitsiidiriskiga.
Mitme Lõuna-Korea ülikooli ning Ühendkuningriigi Liverpooli ja Taani Aalborgi ülikooli teadlaste koostöös analüüsiti Lõuna-Korea tervisekindlustuse andmebaasi alusel 20–39-aastaste vaimse tervise häiretega meeste ja naiste haigestumist müokardi infarkti ja insulti keskmiselt 7,6 aasta vältel uuringusse arvamisest.
Analüüsiti kokku 6 557 727 isiku andmeid, neist 856 927-l (13,1%) oli diagnoositud vähemalt üks vaimse tervise häire: ärevushäire (47,9%), depressioon (21,2%), insomnia (20,0%), bipolaarne häire (0,9%) või skisofreenia (0,9%). Söömishäired ja traumajärgne stressihäire esines vähem kui ühel protsendil uuritutest.
Andmete kohandamisel vastavalt kardiovaskulaarste riskitegurite esinemisele (sugu, vanus, vererõhu väärtused, vere suhkru- ja kolesteroolisisaldus, metaboolse sündroomi ja neeruhaiguse esinemine, suitsetamine, alkoholi tarvitamine, füüsiline aktiivsus) esines kõigil vaimse tervise häirega isikutel vaimselt tervetega võrreldes keskmiselt 58 protsenti suurem müokardi infarkti ning 42 protsenti suurem insulti haigestumise risk. Sealjuures oli infarktirisk 1,97 korda suurem söömishäiretega ning 1,73 korda suurem insomniaga patsientidel, insuldirisk oli ühtmoodi suurem kõigi vaimse tervise häirete korral, välja arvatud traumaatiline stressihäire ning söömishäired. Depressiooni ja söömishäiretega naistel oli suurem südameinfarkti risk kui nende häiretega meestel.
Uuringu andmeil on vaimse tervise häired iseseisvad sõltumatud südameinfarkti ning insuldi riskitegurid nooremaealistel isikutel, kirjutab Eesti Arst.