14. juuni on veredoonorluse päev

Vereloovutamine. Foto: Raul Mee

14. juunil tähistatakse rahvusvahelist veredoonorluse päeva. Päeva eesmärk on tõsta teadlikkust veredoonorlusest ja selle vajalikkusest ning tunnustada doonoreid.

2022. aastal oli Eestis 28 724 doonorit, kes loovutasid üle 50 000 doosi. Kuigi veredoonorite arv on viimastel aastatel olnud langevas trendis, siis eelmisel aastal vähenemine aeglustus. Tervise Arengu Instituudi andmetel kasutati 2022. aastal Eesti haiglates erinevaid verekomponente ligi 15 000 patsiendi ravis, kelle seas oli ka ligi 400 kuni 14-aastast last.

Verd loovutades kogutakse ühelt doonorilt 450 milliliitrit verd pehmesse läbipaistvast plastikust kotti. Doonorilt kogutud veri aga samal kujul haiglasse ei jõua. Vere erinevad koostisosad eraldatakse üksteisest. Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskuse laboriosakonna juhi Ülle Kuusiku sõnul on komponentide eraldamisel mitu eelist.

«Esiteks võimaldab see üle kanda just seda, millest hetkel abivajajal puudus on. Näiteks on võimalik kokku panna mitme doonori vereliistakud, et saada raviks vajalik kogus või jagada hoopis ühe doonori punalibled väikesteks doosideks beebidele või alles sündimata lastele. Teiseks võimaldab komponentide eraldamine neid sobivates tingimustes säilitada. Seega võimaldab vere eraldamine kasutada seda palju otstarbekamalt,» selgitas Kuusik.

Täisverest moodustavad umbes 45 protsenti vererakud ja ülejäänud 55 protsenti vereplasma. Vererakkudest kasutatakse erütrotsüüte ehk punaliblesid ja trombotsüüte ehk vereliistakuid. Punalibled on organismi hapnikukandjad ning neid kasutatakse nii operatsioonidel ja sünnitustel verekaotuse puhul kui ka aneemia raviks. Punaliblede ülekannet tehakse võrreldes teiste vere koostisosadega kõige sagedamini. Vereliistakud on olulised vere hüübimisel ning nende kontsentraati kasutatakse nii vere- ja maksahaiguste ravis kui ka põletuste ja suurte verekaotuste korral.

Vereplasma sisaldab valke ja hüübimisfaktoreid, seega kasutatakse värskelt külmutatud plasmat eelkõige hüübimishäirete raviks. Lisaks saab plasmast valmistada ka rohkem kui 20 erinevat ravimit, mida kasutatakse näiteks hemofiilia, korduvate raseduse katkemiste, immuunpuudulikkuse ja neuroloogiliste haiguste raviks.

Kliinikumi verekeskuse laboriosakonna juht Ülle Kuusik julgustab kõiki verd loovutama tulema. «Verd ei saa kuidagi kunstlikult toota, seega on doonorite panus hädavajalik ja asendamatu. Doonorverd võivad vajada ka meie enda lähedased ja tuttavad ning doonorverest võib ühel olulisel päeval sõltuda ka meie enda elu,» lausus Kuusik.

Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskuses tehti 2022. aastal 15 343 annetust, millest 28 protsenti doonoripäevadel. Verekeskus ootab suvel doonoreid esmaspäevast neljapäevani kell 9.00–17.00 ning reedel kell 8.00–15.30. Doonoriks sobib terve, puhanud, söönud ning vähemalt 50 kilogrammi kaaluv inimene vanuses 18-65 eluaastat. Minimaalne vahe kahe vereloovutuse vahel peaks olema vähemalt 60 päeva, naistel soovituslikult 90 päeva. Rohkem infot verekeskuse koduleheküljel.

Aitäh kõikidele doonoritele, kel aitamine on veres!