/nginx/o/2023/06/14/15389409t1h5787.jpg)
Terviseminister Riina Sikkut allkirjastas residentuuri raamnõuete määruse muudatused, millega pikendatakse silmaarstide, nina-kõrva-kurguarstide, närviarstide ning anestesioloogia ja intensiivraviarstide residentuuri pikkust ühe aasta võrra. Residentuuri pikendamisega saavad tulevased eriarstid neil erialadel senisest põhjalikuma ettevalmistuse ja paraneb eriarstidele antava hariduse kvaliteet.
«Tugeva tervisesüsteemi võti on pühendunud ja kvalifitseeritud tervishoiutöötajad. Meditsiini kiire arenguga kaasas käimiseks oleme vastavalt võimalusetele pikendanud erinevate erialade residentuure ja residentuuri korraldust õppivate arstide jaoks paindlikumaks muutnud,» ütles terviseminister Riina Sikkut. «Loodame, et üha enam arstiõppe lõpetanutest otsustavad jätkata õppimist südamelähedasel erialal, sest paljudel erialadel on tervishoius eriarstidest suur puudus. Residentuuri areng võimaldab meie spetsialistidel saada senisest põhjalikuma väljaõppe ja annab patsientidele kindluse, et nende ravi on maailmatasemel.»
Tartu Ülikooli residentuuriprodekaan Urmas Lepner ütles, et juba pikemat aega on üldjuhendajatel olnud soov, et nende residentuuriprogrammide kestus oleks aasta võrra pikem. Samuti on selline tagasiside saadud programmide välishindajatelt. «Eelkõige on see vajalik selleks, et residendid saaksid rohkem erialaseid tsükleid läbida. See tagab neile parema ettevalmistuse eriarstiks saamisel.»
Muudatustega pikendatakse silmaarstide (oftalmoloogia), nina-kõrva-kurguarstide (otorinolarüngoloogia) eriala residentuuri kolmelt aastalt neljale, anestesioloogia ja intensiivravi ning närviarstide (neuroloogia) residentuuri neljalt aastalt viie aastani. Muudatustega viiakse nende erialade õppeprogrammid vastavusse Euroopa Liidu standardite ja juhistega.
Residentuuritellimust rahastab sotsiaalministeerium. Kavandatavad muudatused tuginevad erialaseltside ning Tartu Ülikooli arstiteaduskonna nõukogu ühiselt tehtud ettepanekutel.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)