UURING ⟩ Pooled Eesti inimesed pole nõus liha söömist vähendama

Liha grillimine. Foto: Shutterstock

Põhja- ja Baltimaades läbi viidud uuringu kohaselt on aasta jooksul kasvanud nende Eesti inimeste hulk, kes pole valmis liha osakaalu oma toidulaual vähendama. Selle foonil on laiemalt kahanenud valmisolek teha jätkusuutlikke valikuid.

Rahvusvaheline uuringufirma Ipsos viis Orkla Grupi tellimusel neljandat aastat järjest läbi uuringu Põhja- ja Baltimaades, kokku seitsmes riigis, et mõista inimeste hoiakuid ja valikuid seoses jätkusuutliku tarbimisega.

Uuringust johtub, et 81 protsenti Eesti inimestest peab ennast omnivooriks ehk nö kõigesööjaks. Vastav number on kõrgem ainult Leedus (85%), teistes uuringus osalenud riikides on see madalam, kõige vähem on omnivoore Rootsis (70%). Mitteomnivooride seas on erinevate dieetidega inimesed, nii veganid, taimetoitlased, inimesed, kes küll liha ei tarbi, aga söövad kala või tarbivad loomset toitu vahel harva.

«Taimne toit kipub meie tunnetuses olema salat prae juures, mitte praad ise,» märkis tulemusi kommenteerides Orkla Eesti jätkusuutlikkuse juht Evelin Heiberg. «Taimset ja maitsvat tihti vastandatakse, need justkui ei sobiks kokku, sest puudub harjumus ja traditsioon taimsest toorainest toitu valmistada,» märkis Heiberg. «Samuti öeldakse sageli, et taimne toitumine peab kõigi vajalike toitainete kätte saamiseks olema väga teadlik, aga see on samavõrra oluline ka segatoitumise puhul.»

Mõnevõrra üllatuslikult toob uuring välja, et Eesti inimeste valmisolek liha vähendamiseks oma tarbimises on aasta jooksul märgatavalt langenud. Kui aasta varem ütles 46 protsenti vastajatest, et neil pole mingit huvi süüa rohkem taimset toitu, siis viimases uuringus on nende inimeste hulk kasvanud 50 protsendile. Kuigi näiteks Lätis ja Leedus on vastav number üle viiekümne, pole neis viimase aastaga hüpet ülespoole toimunud. Põhjamaades on inimeste valmisolek liha vähendamiseks märgatavalt kõrgem kui Balti riikides.

«Suur hulk inimesi ei ole veel teadvustanud, et loomse toidu koormus keskkonnale on tohutult suurem kui taimse toidu oma ja üldiselt kiputakse mõtlema, et minust üksi ei sõltu midagi,» ütles Heiberg. «Planeedi toimimine on siiski meie kõigi vastutus ja taimsele toidule võiks võimaluse anda. Seejuures tasub liha vähendamise asemel keskenduda taimsete valikute suurendamisele, pikas plaanis väheneb liha tarbimine justkui iseenesest ja tundeta, et millestki on tulnud vastumeelselt loobuda.»

Kõikide riikide lõikes joonistub välja, et liha vähendavad või väldivad pigem noored vanusegrupis 18-29. Naised on pisut altimad lihast loobuma kui mehed. Kuigi Eestis tarbitakse lihavabu valikuid harvem, peavad Eesti inimesed vegan toidu kättesaadavust sarnaseks inimestega teistest riikidest, erandiks on Soome, kus peetakse vegan toitu tuntavalt paremini leitavaks, kõige keerulisem on taimseid valikuid teha Lätis.

Kui inimesed ostavad taimset toitu, siis peavad nad kõige tähtsamaks selle maitset, millele järgnevad taskukohane hind, konsistents ja lisaainete sisaldus. Kliima jalajälg, toormete jätkusuutlikkus ning kohalikkus mängivad tarbijate jaoks väiksemat rolli, kuigi just kohalik päritolu on Eesti inimestele olulisem kui naabritele põhjas ja lõunas.

Muuhulgas selgus uuringust, et Eesti inimesed on suurimad kliimaskeptikud, kõige vähem altid tegema igapäevaselt keskkonnasõbralikumaid valikuid. Vaid 57% kaasmaalastest püüab vähendada koduste toidujäätmete hulka (7 riigi keskmine 68%), 46% sorteerib jäätmeid (7 riigi keskmine 67%), 21% püüab osta kohalikku toitu (7 riigi keskmine 38%), 10% sööb kliima huvides vähem liha (7 riigi keskmine 21%). Valmidus isiklikust autost loobuda oli üks väheseid kohti, kus Eesti inimesed on keskmisest tublimad (22% eestlased vs 16% keskmine).