Teadlane: sooja ilmaga võib tekkida olulise aine puudus ja kaasneda ohtlik häire

Suure vedelikukaotusega kaasnevad näiteks lihaskrambid, südame rütmihäired, isutus, oksendamine. Foto: Shutterstock

Soojad ilmad panevad ohtralt higistama ja liitrite kaupa vett kulistama. Selle tõttu väheneb kehas naatriumisisaldus ja võib tekkida ohtlik häire hüponatreemia. Kuumal ajal võib naatrium olla pigem sõber kui vaenlane, kirjutab teadlane Tiiu Liebert.

Keedusoola kasutatakse toiduainete maisestamiseks ja säilivusaja pikendamiseks. Tavaliselt saab inimene ligi 80 protsenti soola valmistoidust ja 20 protsenti lisab ise. Keedusool ehk naatriumkloriid koosneb 40 protsenti naatriumist ja 60 protsenti kloorist. Liigne naatrium eemaldub organismist neerude kaudu, kuid paljude inimeste neerud on võimelised naatriumi eraldama vaid kõrgenenud vererõhu korral. Kui toit sisaldab kogu aeg palju naatriumi, püsib ka vererõhk pidevalt kõrge ja suureneb südamehaiguste risk.

Vähem teatakse, et keha vajab naatriumi selleks, et reguleerida vee hulka kudedes, säilitada happe-leelise tasakaalu organismis, närviimpulsside edasikandmiseks ja lihaskontraktsioonide tagamiseks. Õige kogus soola aitab hoida normaalsena vererõhku ning närvi- ja lihasfunktsioone.

Vesi moodustab kaks kolmandikku meie kehamassist. Täiskasvanud inimese kehas on ligi 40–50 liitrit vett. Kuna meestel on lihaskoe mass suurem, siis sisaldab meeste organism rohkem vett. Põhikogus veest saadakse toidu ja jookidega.

Kui palju peaks inimene jooma kuumas kliimas raske kehalise koormuse puhul, on individuaalne, kuna inimesed higistavad erineva intensiivsusega ja higi naatriumisisaldus võib olla väga erinev. Keskmiselt kaotab inimene liitri higiga ligi gramm naatriumi, kuid umbes 20 protsendil inimestest on naatriumisisaldus liitris higis 1,1-1,4 grammi ja osadel ainult 0,2 grammi. Tavaliselt on higi hulk päevas ligi pool liitrit. Kui peate kuumaga väljas töötama, võite kaotada ligi 10 liitrit higi päevas.

Hüponatreemia ei teki sel põhjusel, et saame toidust ja jookidest liiga vähe naatriumi, pigem saame liiga palju. Palaval suvepäeval võib hüponatreemia tekkida kahel põhjusel – kas organismist eritatakse liiga palju naatriumi või sinna koguneb liiga palju vett. Rasket kehalist tööd tehes või sportides ning samal ajal liitrite viisi vett juues võib tekkida hüponatreemia. Seda võib põhjustada ka pikaajaline äge oksendamine või kõhulahtisus.

Juba vedelikukaotusel, mis moodustab kaks protsenti kehakaalust, langeb oluliselt kehaline töövõime. Suurema vedelikukaotuse juures (4–5 protsenti) tekivad tervisehäired. Sümptomiteks on lihaskrambid, südame rütmihäired, isutus, oksendamine. Sügav puudus võib lõppeda kooma ja isegi surmaga. Kahjuks suurendavad naatriumi defitsiiti ka mõned ravimid, näiteks antidepresandid, valuvaigistid ja diureetikumid.

Arvestades, et naatrium mängib võtmerolli keha võimes vett säilitada ja et kõrge temperatuur põhjustab higistamist, peab rohkem jooma ja eelistatult naatriumi sisaldavat mineraalvett. Kui see ei ole võimalik, siis võiks juua tavalist vett ja lisada sellele veidi soola.

Vastupidiselt levinud arvamusele on kuumalaine ajal naatrium pigem sõber kui vaenlane, aidates kehal vett säilitada. Mõõdukas koguses on naatrium kuuma ilma ja intensiivse treeningu ajal kasulik, mistõttu soovitatakse juua soola sisaldavaid jooke.