Soome vanaemad hoidsid lapselapsi elus

Vanaemade kätes on olnud laste elud. Foto: Shutterstock

Soome vanaemad vähendasid 18. ja 19. sajandil oluliselt laste suremust nakkushaigusetesse, ilmnes Turu ülikooli ja Max Plancki nakkushaiguste instituudi teadlaste uuringus.

Ajaloolistes ja mitmetes tänapäevastes ühiskondades on lastel, kelle elus on vanaemad, suurem tõenäosus saada täiskasvanuks, kuid mõjumehhanismi on halvasti mõistetud.

Kuna lapseea nakkushaigused on olnud alla 5-aastaste hulgas peamine surmapõhjus, uurisid teadlased, kas vanaemade mõju lapse ellujäämisele on seotud võsukese hooldamise alaste teadmiste jagamisega näiteks epideemiate ajal.

Teadlased uurisid esmalt vanaemade mõju laste suremusele, lähtudes peamistest surmapõhjusest: leetrid, kopsuinfektsioonid, kõhulahtisus ja õnnetusjuhtumid. Mitmeid põlvkondi koondanud andmekogu Soome peredest hõlmas 9705 inimest üle riigi. Ellujäämist oli jälgitud kuni 15-aastaseks saamiseni aastatel 1761–1900.

Tulemused näitasid, et vanaemade olemasolu tähendas väiksemat laste üldist suremust. Vanaemad aitasid seljatada rõugeid, kopsunakkusi ja kõhulahtisust. Leetrite ja õnnetusjuhtumite vastu aga vanaemad ei saanud.

Uurimus avaldati ajakirjas Proceedings of the Royal Society B.